TEADAANNE!

Siin Kadaka pst 112 elavad üks näofriik (tulevane juuksefriik) ja üks Inimene Kes Kannab Koguaeg Punast Huulepulka ja istub rätsepaistes.

Kõik.

Why can't you want me like the other boys do? They stare at me while I stare at you.

But there's nothing stranger than to love someone

MIKKSSS MA PEAN SELLINE OLEMA????!!!!
aasdasdasdskdlasldkjal see on TÄPSELT nagu mingite mänguasjade- ja vanade riietega. Ma TEAN, et ma ei kanna neid, aga ma ju EI SAA neid JUMALA EEST ära anda. Ja sama on ka muusikaga...
Ma ju ei saa ära kustutada Romeo & Julia- Mõrkjaid pisaraid või Lizzie Mcquire'i- Hey Now'd. No ei saa lihtsalt. JAH RETI, sa TEAD, et sa ei kuula neid mitte-mitte-mitte-kunagi... Aga äkki ikkagi...Noh, you know...
Ja ma ei kustutagi selliseid lugusid ära. AGA mul on kõvakettale ruumi vaja, sest mulle literally ei MAHU enam uusi laule arvutisse. Mitte kuidagi. Aga NO WHAT TO DO????? Selle asemel, et kustutada ära terminaatori-kuld' plaat ja kõik nostalgialaulud stiilis Green Day- Wake me up when september ends, ma kustutan ära Microsoft Word'i, pildid, kõikvõimalikud pilditöötlus- ja kirjutamisprogrammid ja isegi WINDOWS LIVE MESSENGERI... Ja ma kustutan nii kaua kuni pole enam midagi kustutada. NÄETE MILLISEID OHVERDUSI MA PRAEGU TEEN, KAS TE IKKA NÄETE??? Ja kui oleks võimalik midagigi veel kustutada (peale nostalgia-playlisti ja nende sadade inspiratsioonipiltide, mis ma täna arvutisse salvestasin), siis ma teeksin seda. Kõik muusika nimel.
Ja noh, muidugi, otseloomulikult ei või ma ära kustutada Beyonce- Irreplaceable'it. KUIDAS MA SAAKSINGI???
(Mul on nostalgia playlistis 500MB jagu laule + veel mitmeid-mitmeid mitmegigaseid erinevaid vanade-lemmikute-plaate)

PALUN, peatage mind enne kui ma kustutan ära Adobe Readeri ja Quicktime playeri (cmon guys, milleks mul neid ikka vaja on) ja pange mulle aru pähe!!!
Jah, ma olen märganud, et ma olen pisut lõhestunud isiksus (remember me, aeg-ajalt just watchin' myself at the mirror and thinkin' about tuka lõikamine), palun seda mulle mitte nina alla hõõruda.

ADIOS!!!!

Inspiratsiooniiiiiidooooooos

APPI APPI APPI, vot NÜÜD I'm inspired. Ma olen viimased neli tundi suu lahti igasuguste kunstnike töid vaadanud. Kõik algas ühest random leheküljest kuhu ma täiesti juhuslikult sattusin. Noh muidugi sealt sattusin ma juhuslikult ka järgmisele lehele. Ja järgmisele... Ja nüüd on 156 pilti mu arvutisse salvestunud. Ma lihtsalt PEAN neid teiega jagama...
Niisiis, minu lemmikud.

By Erika Somogyi

By Betsy Walton

By Linn Olofsdotter

By Peggy Wolf

Ja nüüd mõned randomid leiud.

Appi appi appi, mis kell juba on ja ma pole MIDAGI teinud peale mingisuguste piltide imetlemise???!!!
Peab minema (loe: lama voodis edasi)

Ja minu perfect jõululauluks on The Raveonettes- The Christmas Song

Comforting Sounds

Koostasin siis siin oma detsembrikuu playlisti ja noh...Kuidagi ebaminulik. Tegelikult isegi mitte nii väga. Mõned uued veidrused on juures küll. Nii et ärge üllatuge kui te siit midagi enda jaoks ei leia. Noh muidugi on ka vanu häid aga.. No whatever vaadake ise. (all pool)

 Ja pean ütlema, et Johnny Flynn on sitaks KUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUM ja ma love-love-love-love'in ta muusikat. CHECKIGE ISE!

Öelge nüüd, et te just ei armunud temasse...

Okei, siin on väike kokkuvõte lemmikutest

Minu detsembrikuu-indie-indie-indie-triphop-chillout-playlistis.

Lamb- Gabriel

If These Trees Could Talk- Malabar Front

Portishead- It's A Fire

Phantogram- When I'm Small

Angus & Julia Stone- I'm Not Yours

Angus & Julia Stone- Big Jet Plane

Massive Attack- Teardrop

Massive Attak- Paradise Circus

School Of Seven Bells- Camarilla

School Of Seven Bells- Babelonia

School Of Seven Bells- Heart Is Strange

Shout Out Louds- Very Loud

Shout Out Louds- 100 Degrees

The Raveonettes- Suicide

Modest Mouse- Little Motel

Laura Marling- You're No God

Mari Pokinen- No Näed

Slow Club- It Doesn't Have To Be Beautiful

Slow Club- Dance 'Till The Morning Light

Maps & Atlases- Solid Ground

Little Dragon- Twice

Hotel Costes (Flight Facilities)- Crave You

Hotel Costes (Jehro)- All I Want

Bent- Private Road

Johnny Flynn- Tickle Me Pink

Johnny Flynn- The Box

Johnny Flynn ft. Laura Marling- Travel Light

Kings Of Convenience- Homesick

Kings Of Convenience- I'd Rather Dance With You

Noah And The Whale- Blue Skies

Eels- Novocain For The Soul

I Blame Coco- Selfmachine

I Blame Coco- Quicker

Kate Havnevik- Nowhere Warm

Sigur Ros- Glósóli

Blue Foundation- Ghost

Simon & Garfunkel- Sound Of Silence

Yeah Yeah Yeahs- Zero

Metric- Help I'm Alive

Emiliana Torrini- Hold Heart

TSÄU!

ERROR

WTF NAGU???!!!!! KAS KEEGI ON KUNAGI ÄRGANUD LAMBISE TELEFONIKÕNE PEALE KELL KÜMME KUI TA TEGELIKULT OLEKS PIDANUD ÄRKAMA KELL KUUS KOLMKÜMMEND JA KOOLI MINEMA???!! WTF??? Ma olin nii wtf nagu.
Ei, seriously whaaaat????
Suurim sissemagaja or what?

Muidu elust nii palju, et olen väga suur kooli-matemaatika-timmermanni-prometi-hater, kooliväline elu on normalbeat, jõulud on fun ja glögi läheb juba esimesest detsembrist liiter päevas.

But where were we going without even knowing the way?

Täna rääkisime me jälle terve söögivahetunni sellel vanal heal mida-teen-mina-pärast-üheksandat-klassi-teemal. Ja noh, ka sellele järgnenud prantsa, mille veetsime...üllatus-üllatus, garderoobis, möödus samal teemal arutledes. Noh jah, eks neid selleteemalisi pikki pikki vestlusi on juba nii kohutavalt palju maha peetud, et peaks juba küllalt saama. Aga ei. See on ju põnev. JA hirmutav. JA põnev ja jube...Ja samas selline we're-all-in-this-together-kind-of-a-thing, kui te mõistate. Ja nii mööduvadki pea-aegu kõik meie prantsa tunnid lihtsalt arutledes... Neid samu asju mis alati. Neid samu hirmutavaid asju, mis iga päevaga järjest lähemale ja lähemale tulevad. Jah, iga päev kerkib see teema kasvõi korraks esile. Jube lugu küll. 

Ühesõnaga, nüüdseks tean ma pea-aegu kõigi oma kallite klassikaaslaste esimesi ja ka teisi gümnaasiumivalikuid. Ja see on päris... Ma ei oskagi öelda. Enamasti tahetakse meie oma kooli D-klassi, matemaatika-inka erisuunda minna. Mis on noh minu puhul selline variant, mida ma üldse ei kaaluksi. NEVER! 

Aga nojah, kui ma matemaatikat oskaks, siis miks ka mitte...

Nii, siis on muidugi see kõiki-tõmbav-kõikide-unistus-suurepärane-ideaalne VHK. Jah, me oleme selle kohta päris suure ajupesu saanud, that's why. Aga noh, pean tõdema, et ka minu biggest dream gümnaasiumi osas oleks just VHK humanitaarklass. Miks? Ohjah. Viimaste aastatega olen kahjuks mõistnud, et ma ei oska eriti midagi. Ei reaalaineid (I MEAN LIKE...NONE OF THEM), keeltest olen hea ainult inglise keeles ja eesti keeles (ja ma ei mõtle selle all kirjandust) ja mõttetud geod-biod-ajalood-ja-ühiskonnad...Noh, neid ei saa minu arvates arvestada. Nendes ei saa ju otseselt hea olla or what? Nii, ja mis on enamus gümnaasiumite õppesuunad? Noh, reaalklass, keelteklass ja nii edasi. Keelteklass iseenesest oleks päris meeldiv, kui KEELTE hulka kuuluks ainult ingise keel. Ja reaalklass, noh see ei tuleks isegi kõne alla... Niisiis what to do? (kaval imidž) Ahhaaa... on ka üks...Või õigemini kaks ainet, milles ma hea olen. Aga nende jaoks ei ole eriti kuskil mingisugust erisuunda... V.A VHK. Seal on humanitaarklass, mis jaguneb kolmeks: muusika-kunst-teater. CMON- see olen nii mina. Mitte mingisugune keemiat oskav tüüp. Muusika ja kunst on alati minu alad olnud. Ja miks ma siis peaks tahtma kuhugi mujale, kui on olemas võimalus õppida koos inimestega, kellega olen sarnane? Kunstlased, muusika-muusika-ja-veelkord-muusika ja andekad teatritüübid- küll see oleks alles tore klass, eks? Aga, et sinna sisse saada- ma olen nii palju kuulnud jutte KUI raske see on. Ja kui me niimoodi arutledes mõtlema hakkasime, keda me üldse vhk teater-kunst-muusika paralleelist teame, siis teadis vist ainult Isabel ühte tüdrukut 12.klassist. Nii et nii kurb kui see ka poleks- see vhk dream tulebki vist tänu ma-pole-näitleja-laps-imidžile maha matta...

 Nii... Oma vestlusringis jõuame me alati kahjuks ka selle kurjakuulutava what-if-ma-ei-tea-mitte-ühtegi-inimest-oma-uues-klassis-küsimuseni, mis toob pähe selle tahaks-ikka-oma-kooli-jääda-mõtte... Mis viib välja jällegi selleni, et me keegi ei tea ikka päris täpselt, mida me tahame ja et see conversation-that-we're-having-right-here, on täiesti mõttetu. ALATI!!! 

FAKK see üheksas klass. Oleks ma siis kümnes. OLEKS MA SEES, ükskõik kus. Sa saad sisse-ja oled kolmeks aastaks sees. KÕIK, no more worries, kuni 12.klassini... Aga ei, selle raske osa peab ikka ise läbi tegema. Kui nõme. 

Jah people, see on jutt mida enamus teist juba kuulnud on, korduvalt. Aga need kes juhtumisi pole, noh see oli siis teile mõeldud. Nii et BYE!!!!

Ja muusika kohapealt on minu tänasteks avastusteks Slow Club (väga happy-pisut-veider indie) ja... üllatus-üllatus Massive Attack. Ma hakkan sellisesse trip-hop-downtempo-chillout-psychedelic-(kas ma kirjutasin õigesti?)-dream pop-stiili ka täiesti ära armuma. Phantogram, School of Seven Bells, Blue Foundation, Massive Attack, Portishead- mulle meeldib. Kuigi Indie on ja jääb!

TSAU!!!