Pärnu Pärnu Pärnu

Hehh, teate- ILMAD ON MÕNUSAKS LÄINUD!!!! Vähemalt siin, suve pealinnas, eks ole.
Jaanipäev kulges mõnnalt isegi. Hommik üllatas võrratu kuumuse ja PÄIKESEGA nii et tõmbasime kohe ratastega valgeranda. Sain mõnusa trenni isegi, kannikad valutavad juba pikemat aega.
Ühesõnaga tuli meil siis mõte minna seiklusparki, mis on valgerannas...mere ääres.
Mõeldud-tehtud. Esimesed neli rada olid..lõdvad, sama nagu nõmmel, v.a tarzani hüpe oli seismisega. No what ever eks. Läksime siis viiendale mõtlesime et mis see siis ära ei ole... Ja pean ütlema et see oli ühtlasi ka kõige õudsam kogemus mu elus. No kidding.
See oli nagu...midagi ÕUDSAT, midagi freaking JUBEDAT, paanikasse ajavat...
Absoluutselt KÕIK mis seal oli oli täiesti...mul pole isegi sõnu. Inimesed nutsid, kuskil polnud isegi redeleid mis alla viiks, kõrgus oli mee-lee-tuu ja puud KÕIKUSID. Ja noh ega muidugi ahh miss me valisime ju kõige raskemaist raskeima raja..Ohjeesus. Seal olid, peenikesed lindid, kuskilt polnud võimalik kinni hoida, seal olid piiikaaad pikaaad redelid, suurte vahedega, millest pidi käte abil kinni hoidma ja edasi liikuma...Issand JUMAL. Seal olid MEGAAA hüpped puude vahel kus pidi jubedalt hoogu võtma. Seal oli...mygod veel üks tarzani hüpe ainult kätega, suured redelid, võrgud, mignid freakin pakud ja kiikuvad värgendused ja kahe misiganes kiikuva värgenduse vahel oli niii suur vahe et sa pidid "jee rahulikult" kiikuma seal enne kui sa üldse teiseni ULATUSID. lkljalsjasld. Ja siis seal oli veel üks saatuslik taldrikute värk, mille põhimõttest ma lihtsalt eiii saaaa-nuuud aru ja jäin sinna keskele, ei oskand sittagi peale hakata. Küll siis kõik julgustasid et tulee tulee lase üks käsi lahti rahulikult kõik on chill onju ma olin migni täiega freaked out sest nagu....Eeee ma ripun kätega kuskil mis iganes seiklusrajal ja ma olen mingi mis iganes taeva kõrgusel juba ja eee ma ei saa pihta kuidas ma käe lahti saan lasta kui ma alla kukun kui ma käe lahti lasen!!!!!!!!!!!!!!! Ja siis lõpuks ma lihtsalt lasin ennast rippu ja tõmbasin ennast edasi kuidagi... õuuudneeeeee. Aga ühesõnaga ÄRA MA SELLE TEGIN!!!!Ja sitaks hea feeling oli muidugi..PÄRAST. Aga läbi võttis küll, kohe täitsa läbi. Nii et pärast viskusin korraks vette pikali ja olin suremas juba... oh jah. Aga õhtu oli muidugi suure jaanitule, kitarri ja värgendustega. Nii et jah. Jaanipäev oli isegi jaanipäeva moodi. Aga noh kõik ülejäänud päevad olen ma rannas veedeeeleeenuuud, kossu mänginud, jalkad vaadanud(minust on saamas some kind of jalgpalli freak), palju kitarri mängind ja noh suvised tegemised ja family time on siiamaani pärnus põhiline olnud. Aga eks seda peab ka suvel ju tegema. Especially pärnus. Ja laupäeval..Wait a minute- juba homme minek siit. Nii et jah.:D