Pikk jutt (bull shit)

Heh, terekesst. Mõtlesin et annaks väikse ülevaate mu suve viimastest päevadest.......:(
Millest alustada? Mm..Mainiks ära, et minu pool ELATAKSE. Nagu reaalselt. Viimased paar nädalat pole vist kordagi sellist päeva olnud, kus kedagi minu pool käinud ei oleks:D Linnas elamise ilud ja valud(noh tegelikult valusid ju pole aga...) Okei ühesõnaga..Alustaks siis kuskilt otsast.
Millalgi olid ühe teatud koha, ehk WAFi katsed. Ma ei viitsi eriti pikalt rääkida sellest et miks ja mis ja kus ja kuidas..Aga kindel on see, et ETVsse ma enam ei lähe. Põhjus on lihtne. Mulle ei meeldi juba ammu koorilaul. Aga laulda mulle ju meeldib. Soololaulu, poplaulu(akdadasd, see kõlab nii..nõmedalt) nimetage seda kuidas tahes...Tuligi leida mingi muu lahendus. Ja sel hetkel tundus parim asi WAF. Kuna aega katseteni oli vähe ja eelmistel päevadel olime me Joannaga suure suure ajupesu saanud, siis mõtlesimegi et see on meie jaoks parim lahendus. Ja noh, katsetel käisime ära ja sisse saime ka. Õpetajad tundusid toredad ja õhkkond chill. Aga siis millalgi kuulsin ma ka esimest halba tagasiside wafi kohta. Ja seda inimestelt, keda laulmise ja üldse selliste asjade suhtes väga usaldada saab. Ja nüüd ma ei teagi.. Võin noh, tean ikka. Muidugi ma proovin selle ära. Muidugi. Ja ma olen kindel, et parem kui etv on see kindlasti. Aga ikkagi... Kuradi eelarvamused. Need panid mind jälle teisiti mõtlema. Hakkasin kaaluma igasuguseid muid asju...Näiteks individuaaltunde..
Ma tahaks ja samas ei tahaks kohe üldse mingisuguses soololaulus käia. No tahaks selles suhtes, et kui proovis oleksin ainult mina, siis tegeletakski ainult minuga ja seda ma lõppkokkuvõttes ju tahangi. Laulmist arendada, saada teada mida ma valesti teen ja muud sellist.. Aga samas, ma vihkan üksi olemist. Õieti ma polegi nagu eriti üksi kuskil tunnis olnud. Või siis...Aaaaa muidugi, klaver. (BAD, BAD MEMORIES!!!!:D:D) No jah...Sel juhul peaks õpetaja kohe väga väga hea olema..Aga laulda mulle meeldib koos teiste inimestega...Ohjah, dilemma missugune.
Ma kuulsin, et wafis ei tegeleta inimestega eraldi absoluutselt ja..noh tegelt ma kuulsin igasuguseid asju ja ..Okei, Reti, LÕPETA!!!
Jah, ma jätan kõrvale need eelarvamused ja vaatan oma silmaga järele. Sounds like a good plan, eks? Nojah, ma lubasin mitte pikalt rääkida aga mul on vist mingi probleem..Kui ma millestki rääkima hakkan siis kohe pikalt ja põhjalikult..No mis siis ikka:D
Okei niisiis, enne katseid ja peale katseid oli igasuguseid proove ja esinemisi. Ntks laaasssttt kontserrrtttt etvga. Nojah. Üheksa aastat rõõme ja muresi, PALJU draamat, reise ja..Okei ma ei hakka nostalgitsema...Whatever noh. Aga kui kurb see lahkumine ka poleks, siis on see tegelikult ka HÄSTI vabastav. Selline freedom-tunne. Ja see tunne kaalubki selle ära-minemise-sadnessi üle. Sest ma tean, et that's best for me. Okei niisiis. Millalgi elas joanna mitu päeva minu pool. Siis käis Silvia lihtsalt elamas. Vahepeal sadas ka Annu niisama sisse. Siis oli jälle mingi päev kus Joanna mu pool elas. Ja siis läks päev mööda ja ta tuli jälle. Üleeile või mis öö see oligi. Päris chill oli. Väike vein, väike öine Tallinn, head inimesed, VÄGA hull SAATUS-PANEB-MEID-PROOVILE-teema ja ühesõnaga jah.. Mõnus oli. Aa selle saatuse koha pealt niipalju, et olime siis jontsikuga veidike svipsis juba ja jontsikul tekkis tahtmine ühele tüübile helistada.. (tal on see purjus olles juba vägagi kombeks:D:D) Ja siis hakkasin telefoni otsima ja mulle jõudis kohale, et see raibe on kadunud. Noh olin siis juba suht lootust kaotamas..Kust me ikka migni öösel pimedas selle üles leiame.... Aga joanna sisetunne ütles, et see võis sinna mäe peale jääda kust me alla jooksime(libisesime, üksteist peksime ja lükkasime...:D:D) Läksimegi siis mäe juurde tagasi. Kammisime selle suht läbi ja äkki joanna röögatab. LEIDSIN!!!!!! Fakk, see oli üks toredamaid asju üldse sel hetkel. Noh jõudsime siis sinna samasse kohta tagasi, kus me avastasime, et telefon kadunud on ja vaatasin et...Oi...Kurat....Terve mu koti sisu on kadunud.....ÄMMMMMMMMMMNNNNNNN.....Läksime jälle mäe peale tagasi ja...Nojah, mu võtmed, jumestuskreem, juuksehari, puudripintsel, kulmupliiats....ja ühesõnaga kõik kõik kõik asjad olid seal samas kuhu me telefoni kaotasime.. Nii läksime siis kolmandat korda mäest alla ja jõudsime juba suht kaugel a siis avastasin, et kurat päiksepuudrit mul küll kotis pole. Läksime tagasi. JÄLLE.
Ja noh...Kolmandat korda meil õnne ei olnud:S:/:(. R.I.P, mu kallis tore päiksepuuder. Oli tore see sinuga koosveedetud aeg............. Nii, rohkem ma sellest ööst rääkida ei viitsi. Millalgi maandusime koju ja vajusime unne. Ja Joanna, kui sa seda loed, siis võta teadmiseks, et sa norskad...Jah. Tõesti. No mitte nagu vana mees päris, aga noh jah..:D Ja see on esimene kord kui ma seda märkan. Sest nagu... Joannaga samas toas olen ma...WAY TOO MANY times maganud. Kõik reisid, kõik minupooltemapool olemised... Ja ma pole kunagi kuulnud. Aga eile öösel...Jah:D
Niisiis, hommikul lootsime kogu hingest et robin on kuskil ma ei tea kus aga mitte kodus ja ei tule meid jälle piinama...Aga selgus kurb tõsiasi...Jah ta tuli jälle meid killima. TÜÜÜÜTUUUUU!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Nii siis millalgi oli proov. Enne seda treffasime silluga ja jäime mingi 20ks minutiks niisama lobisema unustades üldse et uppsss proov ju käib..Sadasime mõlemad sisse. Aa proov oli sellepärast, et harjutasime aktuse jaoks Virmalised-Naeru backi. Dagmar ja monzzzaa alles mõtlesid seda kui me kohale jõudsime nii et kõik oli chill. Ja päris lahedalt kõlab isegi. Viiekesi laulame backki ja viiehäälselt. Aga jah..:D Nägime koolis ka paljusid õpetajaid ja no tõesti. Ma no TÕESTI TÕESTI TÕESTI, kogu hingest...Ma TÕESTI ei taha sinna kooli minna. Pole isegi kõige väiksematki, kõige kõige pisukesematki soovi.. Ma ei taha näha ühtegi õpetajat, isegi klassikaaslasi ei taha näha. Õudne. Ja kooliminek tähenab ka ühte lubadust tulevaseks aastaks. Ja see on viimane asi mida ma teha tahan nii et...... Aga MA PEAN!!!!! Ja ma panen selle isegi siia kirja, et asja officallyks teha.
"Istu MATEMAATIKA TUNNIS üksi!!! Tööta MATEMAATIKA TUNNIS kaasa!!!! Tee kõik MATEMAATIKA KODUSED ÜLESANDED ära!!! ALATI!!!!!!!No exeptions!!!!!!" Ja muu on pohhui. Kui ma selle lubaduse täide viin siis kurat, ma luban, et mind saadab elus ainult edu ja veelkord edu:D Nojah. Aa veel rääkides minu pool elamisest siis ja no ka täna peale proovi Sillu lihtsalt sujuvalt tuli minuga kaasa. Minu koju. "Aaa ma tahtsin korraks lihtsalt voodissse pikali visata, ma olen vist ikka veel täis..." põhjendas ta enda teguviisi. Nooojaaaah.......:D Ainult voodisse pikali viskamisega see küll ei piirdunud aga what the hell. I love company.
Issand ma olen juba nii palju kirjutanud. Aitab ka. Varsti saate pilte.
Aaa jaa uus blogikujundus on sellepärast, et mulle õuuuuuuudddddddddddssssssaaalllllltttt meeldib FRESH NEW STARTE teha ja koolialgus tundus selleks hea põhjus olevat.
Ciauuu.
PS: ma ei lugenud seda postitust isegi läbi nii et andestage mulle need kohutavad halvasti sõnastatud laused. Merci Beaucoup.