Appi ma tunnen ennast nii palju targemana!!! Appi appi!!! Mu aju lausa kumiseb uutest teadmistest. Aaahhh ja kõik on sassiiis!
Ehk siis, Reti started to read again. Niisiis. Nagu te ehk teate, olen ma palju kurtnud selle üle kui lollina ma ennast viimasel ajal tunnen. Ja nüüd, lõpuks, ma saan täiesti aru miks ja mis selle (vähemalt üheks) põhjuseks on.
RAAMATUD!!!! MUIDUGI!!! Ma ju ei loe enam üldse. Üritasin meelde tuletada millal ma viimati midagi OMA LÕBUKS lugesin ja noh, piinlik hakkab kohe, sest meelde see lõpuks ei tulnudki. Võib-olla midagi eelmisel talvel??!! Jube. Ma ju armastasin lugemist. Ma tõesti lugesin palju ja siis ma ei tundnud ennast üldse lollina. Ühesõnaga, nüüd otsustasingi selle parandamiseks midagi ette võtta. RETI HAS TO GET BACK ON TRACK, eks ole!!! Ja võtsingi asja kätte. Külastasin raamatukogu ja laenutasin ühe raamatu. Raamatu, mida ma juba väga VÄGA väga kaua lugeda olen tahtnud. Selleks on muidugi Dan Browni "Kadunud sümbol". Oh jeesus... Algus oli muidugi noh, veidike veniv ja selline, et nohh nohh millal asjaks läheb, aga kui juba sada lehte olid lugenud siis..Holy god. See oli kohe nii põnev, et minus tekitas TÕSISEID raskusi see eile öösel kell viis(!!!!) käest panna. Ja täna hommikul lugesin siis lõpuni.
See tekitab sellise tunde, et...maailmas on ikka liiga palju asju millest mina ei tea. Seal on palju sellist deepi hauataguse elu, hingede ja jumal-sinu-sees teemat ka. Mis huvitab mind eriti. Lisaks veel kõik see sümbolism ja siis paar megapõnevat fakti vahele ja samal ajal megggaaa actiionn käib, kõikide elud on kaalul, CIA ajab taga ja mingi mega mysticc saladus ähvardab kogu maailma muuta ja samas selline väga deep religioosne theme. Muidugi ei puudu ka see "kind of" psyco enesepiinajast-kurjade kavatsustega-mad-bad-guy, kes siis tahab IidSet saladustTTT kurjasti kasutadada ja robertlangton mushi ja ta järjekordse loveri mõrvata. Noh ja lõpuks siis selgub et see MadBad guy on hoopis kellegi surnud poeg(mis tõesti on väga WTFFF, I didn't see it coming) ja y'know muu selline. Selles suhtes on see raamat muidugi üsna da vinci koodi ja inglite ja deemonite sarnane, aga täpselt samamoodi nagu eelmised, KOHUTAVALT PÕNEV!!!!! Selle autor on lihtsalt..Geenius. No tõepoolest.
Kuidas üks mees saab kõike seda teada? Ja kõik selle niimoodi üheks siduda ja selliseid creepysid seosed leida. Ja see pole mingi Lets CreaTE sOme Kind OF a FantaSY laND...Eiii!! Kõik need OrganIsatSiooNId ja ehitised ja värgid särgid, kõik need eksisteerivad ju päriselt...Aakjjaksdks kõik need vennaskonnad ja asjad...Mindfuckk. Liiga palju informatsiooni. Seda on seal reaalselt minusugusele noorele ja rumalale tüdrukule liiga palju.
On nagu selline tunne, et loed ja loed ja saad aru ja oled keskendunud ja siis lendavad jälle uued teadmised peale. Ja siis jälle uued ja uued ja siis lõpuks su pea on nii palju uusi asju täis et selgub et sa siiski ei saanud päris täpselt kõigest aru..... Jah pean veel lugema.
Ma arvasin, et täna on esimene november. Ja esimesel novembril on mu issi sünna. Noh muidugi me helistasime roobiga talle ja laulsime sünnipäevalaulu. Muidugi....... (facepalm)
2 kommentaari:
Dan Brown on lihtsalt väga-väga-väga osav tüüp (just brit lit'is rääkisime sellest asdsdgrgwrarfe)!!! Kõik ta raamatud on täpselt sama süžeega, aga wtf, need on geniaalsed ju. Lost Symbol lõppeb veidralt (just sayin'). (mulle meeldib su kirjutamisoskus)
on eks!!! ja see lõpp on ja nagu väga eemmm, see iidne dramaatish mystiline saladus oligi siis nagu...see? või nagu..ahh?:D:D
ja emm awwies^^ selle kirjutamisoskuse kohta...
Postita kommentaar