Reedest nii palju et hakkan karsklaseks (i mean it) ja laupäeval (täna) leidis aset kõige kohutavam kogemus mu senise elu jooksul. Matus oli...Kirjeldan oma emotsioone selles järjestuses nagu need olid.
Lihtsalt kurb-tahaks et see läbi saaks-appi kirst on lahti-ma ei taha vaadata-ŠOKK!!-ŠOKEERITUD-MIKS TA SELLINE ON????!!!-SEE ON NAGU ÕUDUSFILM-HÜSTEERIAS-PAANIKAS-VÄRISEDES-NUTTES-LAHINAL NUTTES-MA EI SUUDA SIIN OLLA-tuim(7 tabletti hakkasid lõpuks mõjuma)-näljane.
Ma tõesti loodan, et ei pea midagi sellist enam kunagi nägema ja et selline nädal enam kunagi ei kordu.
Päikest!
Ja laulu koha pealt siis sellisteks päevadeks on Indigolapsed- Lumeingel repeat'i peal suhteliselt sobiv. Ta hääl on lihtsalt nii puhas ja siiras ning sõnad on lihtsalt võrratult, võrratult ilusad. Ta kuidagi paneb eesti keele nii maagiliselt kõlama, nagu olekski maailma kõige ilusam keel.
Uinuvate hingede ümber emban su vaikuse auru. Kullake, kas sa kuuled kuidas lumi langeb?
1 kommentaar:
liisi rääkis matustest, ma hakkasin seda kuulates nutma
Postita kommentaar