Uuuuuuuhhhh kui pingeline-pingeline aeg. Eile saime siis 32.kk tulemused teada. Värisesin ja süda puperdas mis hirmus, logisin sinna oma TELOGA (!!!!!) sisse ja lõpuks sain siis oma punktid ka teada. Matemaatikas jäi maksimumist kolm punkt puudu, mis on oodatust üllatavalt parem, sest khmmmkhmmm, need kes mind tunnevad siis mina ja mata? Not such a good läbisaamine. Estas ma nende veidrate kits kärnerite pärast mingeid väga suuri punkte ei oodanud nii et need olid matast paar punkti madalamad nagu oodata oligi. MIDA ma aga ei oodanud, oli see, et ma sain inglise keeles oodatust madalamad punktid. Noh mitte kõige madalamad, täpselt samad nagu eesti keeles... Aga siiski. Ma olen enda inglise keeles alati väga kindel olnud. Et see on that kind of a thing, millega ma väga mööda ei pane... Noh muidugi katsetes oli see "THE" artikli värk, kus ma suhteliselt lampi neid panin, sest nooooo sorry hons, ma ei hakka tõesti pähe tuupima seda millal on mingisuguse teatud mäetipu ees THE ja millal pole... Nii et sellega vist läksingi alt. Aga muidu oli seal ju passive, kaudne kõne ja mingid lihtsad-lambised asjad, nii et ma ei kujuta ette.
Aga kolmekümne teine kolmekümne teiseks, KÕIGE olulisemad tulemused saabusid just täna. Istusime parasjagu sööklas, ma olin reaalselt terve päeva oma TELOGA(!!!!!!!!!!) VHK kodulehte refreshinud ja järsku ilmus sinna midagi uut. Ja nii dramaatilist, et mul jäi jällegi süda seisma. Aga oma teloga ei saanud me nende tulemuste leidmisega hästi hakkama ja arvasime miskipärast, et neid polegi veel üleval. Samal hetkel tulid meile vastu ÜLIKURVA NÄOGA PILLE(ma ei geti siiani miks ta ülikurva näoga oli, kui ta oli just found outinud, et ta sisse saab aga noh...) ja getter, kes teatasid, et tulemused SIISKI ON üleval. Otsustasin, et ma ei taha never-ever oma failurest kellegi teise käest teada saada, veel vähem kogu klassi ees nutma hakata... Nii et lihtsalt... Rushisin koju. No ma ei pidanud enam pingele vastu... TÕESTI. UUUUHhhhhhh, see kojuminek oli kõiiiiigeeee aksdklasdklsadklsad'im mu elus. Ma olin täiesti desperate, värisesin ja süda puperdas. Tormasin uksest sisse ja läksin ruttuuuuu arvutisse. VHK kodulehel läks mul no ikka päris-päris kaua aega, et see koht ükskord üles leida. JA kui ma selle leidsin, siis hakkasin järjest vestlustele ja järgmistesse voorudesse kutsutavate inimeste nimesid alla kerima... Liisi Maria Muuli, Triin Remmelgas, Karl-Erik Laanet, Pille-Riin Usler, Getter Nuut, Jelizaveta Zatkinajnejne... Kunstikatsete nimekiri oli kõige all... Ja kui ma sealt lõpuks R-tähe alt oma RETI RESSAR'i leidsin, hakkasin ma lihtsalt karjuma!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! YUUUHUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUU!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Ma olin tõesti-tõesti juba lootuse kaotanud. No ma ütlen, jagage minu elufilossoofiat ja olge kõiges VÕIMALIKULT NEGATIIVSED!!! Oodake ALATI kõige halvemat. Ma olen alati seda rääkinud. Sest kui ma POLEKS kunstivooru saanud, siis ma oleks possibly kõigile lihtsalt "i told you so" öelnud ja mitte maailma kõige pettunum tüüp olnud, sest nohhh I KNEW IT ALL ALONG. Aga ma SAIN sisse ja ma tõesti EI oodanud seda, nii et mu suuuuuuuuuuuuur RÕÕÕÕÕÕÕÕÕM on kohe eriti SUUUUUUUUUUR!!!!!!!!!!
Aga noh, nüüd tuleb vist veel raskem osa. Kunsti katsed. Mul on väga vähe aega harjutada, aga ma pean. Sest mul pole ju no mittemingisugust kunstipraktikat. Ja ma ei ootagi et ma sinna lihtsalt niisama sisse saaks, sest neid nimesid seal kunstivooru pääsenute all oli ikka suhteliselt palju. Tõtt-öelda, ma ei kujuta ETTEGI kuidas ma sellega peaks hakkama saama. Aga noh, laenutan erinevaid MaalikuNsti AluSed AlgaJale- stiilis raamatuid ja näen kõvasti vaeva. Nii et nüüdsest keskendun rohkem õunte-pirnide-vaaside-ja-klaaside tabamisele ja oma loomingulisema "kanna see lugu paberile"-külje leidmisele...:D
Aga jah, olen poolel teel oma unistuse täitumiseni. Pool on tehtud, pool veel ees.
Ohh kui hea tunne ikka!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar