| 1 |  | ||||
| 2 | | ||||
| 3 | | ||||
| 4 | | ||||
| 5 | | ||||
| 6 | | ||||
| 7 | | ||||
| 7 | | ||||
| 9 | | ||||
| 10 | |
| 1 |  |
Kind of says it all...:D Ja kui siia liita veel mu Ipodi-kuulamised, siis oi oi oi... Ma ei tea mis saaks. Aga see ävtsikas ju ei SCROBBLE'I!! (okei mitte nii dramaatiline siiski)
Aaa... Kes teist veel ei tea, siis ma käisin pühapäeval WHITE LIES'IL!!!
Aaa... Kes teist veel ei tea, siis ma käisin pühapäeval WHITE LIES'IL!!!
Mul pole sõnu. Mul tõesti pole sõnu. Šokeeritud. Kindlasti mu elu kõige kõige kõige KÕIGEM kogemus ÜLDSE!!!!!!! Esireas, TÄIESTI hullunud, TÕMBLEV, higine, sõnu lihtsalt täiesti mööda RÖÖKIMAS, hääl juba esimese lauluga niiiii ära karjutud, nuttev... Oh my gawd. HARRY MCVEIGHH!!!!!!!!!!! Lihtsalt nagu. Left me speechless. Täiesti.. lõpp lihtsalt. Ma pole elu sees midagi sellist kogenud. Seal lava ees oli no niiiiiiiiiiiii ELU-ON-KÕIGE-PERFECTIM-ASI-ÜLDSE tunne, et no... Hakkaks lihtsalt elukutseliseks festivalidel lava ees rokkijaks. Ausalt noh. Kui ma nüüd esmakordselt selle maigu suhu sain, siis... No suvel lihtsalt peab mingigi festival ära tulema. Tõsiselt.
Ohjah.
Aga esmaspäevast nii palju, et ma olin täiesti teadlik, et mu VHK VESTLUSELE kutsumise otsus iga hetk sinna kodulehel üles laekub... Ja ma ei care'nud üldse. Kuulasin White Liesi ja olin ülihappy. Ma ei teagi miks. Mingi seletamatu ekstaasi-rõõmu tunne oli terve päev, kuigi kogu mu loogika kohaselt oleksin ma lihtsalt MAAILMA KÕIGE NÄRVILISEM tüüp olema pidanud. Veider. Noh muidugi ma refreshisin iga minuti tagant oma teloga seda kodulehte(:D:D), aga... mingit erilist ou-nou-tunnet polnud. Sellist, et emmsemsemmsss-ma-võin-iga-hetk-teada-saada-kas-mu-life-change'ib-või-mitte. Aga tulemused polnud kehaliste ajal üleval. Ega ka Bio töö ajal. Ega ka söögivahekal. Ja.... Mitte ka ajaloos. Ja ka inkas. JA kahes matas... Selleks ajaks olin juba suhteliselt alrighty kunsti-inimesed-nüüd-võiks-nagu-juba-midagi-ette-võtta-vaikselt-sest-i'm-kind-of-freaking-out-over-here-y'know.......!!!!!!
Peale kooli, kui ma koju jõudsin, tahtsin kohe arvuti käima panna ja refreshima hakata. Aga mulle meenus suddenly, et täna on ESMASPÄEV which means BEN AND JERRY'S!!! Hellasin kohe empsule. Rääkisime veel tühjast-tähjast ja siis tüüp täiesti lampi "a sa mingi said sinna vestlusele ju...". Ma mingi... "WAAAATTTTTTTTTTTTT?????????!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!"
Ja see oligi kogu story. Mu niigi rõõmus tuju läks VEEEEEEEEL rõõmsamaks.
OEH!!! kui hea kui hea kui hea kui hea.
Ja vestlus on homme.
Mis on kind of creepy.
Ja värki.
Ja vestlus on homme.
Mis on kind of creepy.
Ja värki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar