Kolm tüdrukut, üks laud, neli lauajalga, madrats, tool ja ühistransport

SORRI MA NAGU TÕESTI EI TEA MIS MUL HAKKAS, AGA SEE POSTITUS ANNAB JUBA MINGI LÜHIKESE RAAMATU MÕÕDU VÄLJA!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!:D:D:D

Tsau tsau tsau!!!!! Minu elu tiksub praegu täitsa lõbusas rütmis. Räägiks siis "veidike" eilsest päevast, mis oli kõike muud kui igav:D Nii, hommik algas kirjandusega, mille ma kuidagi kuidagi survive'itud sain. Sellega meenub kohe see meie klassi väga rändom plaksutamis-teema. Kohutav. Ja seda juhtub KOGU AEG!!!!!! No, kujutage ette...On matemaatika tund. Noh, tund nagu tund ikka. Timmermann räägib mingisugusest majanduse olümpiaadist. Keegi ei pööra erilist tähelepanu. Siis küsib Timmermann, et kes sellel olümpiaadil osaleda tahaksid. Osad tõstavad käed. Noh, tavaline. Siis küsib keegi, et kas see on tundide ajal. "Jah, see on tundide ajal." Mõned käed, eesotsas muidugi Mari-Liis Viisma'ga(ohh tundidest saab ära, pohhuiii, osaleme!!!!!!!!!) tõusevad juurde. Ja siis küsib keegi, et mis tundide ajal see on. Timmermann ütleb, et kolmanda ja neljanda tunni ajal. "Mis tunnid need on?" "Ajalugu ja ühiskond!". Ja kolm aknapoolset pinki lihtsalt hakkavad karjuma ja plaksutama. Ja PLAKSUTAMA!!! JA KARJUMA!!!!!! Ja uksepoolne rida(täiesti meie, normaalsete crew käsutuses + ets & joh)  täies koosseisus on lihtsalt..Noh, kujutage ette ühte hästi suurt facepalmi. Ja nüüd kujutage ette sellest palju facepalmimat, MAAILMA suurimat facepalmi...Vot seda teeb uksepoolne rida. Täiesti speechless, -issand-jumal-mul-pole-lihtsalt-sõnu-samas-naerdes-kui-absurdne-ja-facepalm-see-on-imidžis. Täpselt samamoodi juhtus siis kui lund sadama hakkas. Keemia klassis. Keegi ütles, et lund sajab ja kõk hakkasid plaksutama ja karjuma. JA JOOKSID akende juurde. Ja olid ekstaasis!!!!!!Nagu. Lihtsalt. MIKS???!!!?

Ja noh ka siis kui öeldi, et üks kirjandus VÕIB-OLLA jääb ära, juhtus nii. Neid kordi on veel ja veel...

MIS TOIMUB nagu? Okei, back to buisiness. (I've got a feeling that it's gonna be one hell of a pikk postitus).

Niisiis, peale kirjandust tuli keemia. Enne seda helistas Getter klassijussile, et pilte kätte saada. Keemia oli juba alanud ja äkki sajab Getter sisse, PILTIDEGA!!!! Appiii, kõik läksid nii ähmi täis. Sadly, bad-bad-BAAAD Soika ütles, et me saame need alles tunni lõpus kätte. Need olid reaalselt maailma kõige pikemad 45 minutit mu elus. Seriously. Ma ei suutnud keskenduda, ma vaatasin kella, siis vaatasin neid avamata siniseid pildiümbrikuid, siis jälle kella, siis jälle siniseid pildiümbrikuid, siis kella, siis korraks soikat, siis jälle kella ja nii edasi ja edasi ja edasi. Noh, ma polnud ka ainus. Mammu ütles et tal on liblikad kõhus ja noh...enamvähem kõik olid väga, VÄGA OoTuZäReVil. NIII kui need maailma kõige pikemad 45 minutit lõpuks kuidagi läbi said, saimegi pildid kätte. Ma südamest, SÜDAMEST, pöidlad pihus lootsin, et ÜKS aasta need ka MUL õnnestuvad. Ja guess what??!!! I MADE IT!!!! FOR THE FIRST TIME!!! MA SUUTSIN JÄÄDA NORMAALNE!!!!!!!!!!!!!!!!!! LÕPUKS!!!!!! MA SIISKI SUUDAN!!!!!

No vaadake vaid. You must admit, et meie klassis käivad ikka VÄGA ilusad tüdrukud:D Eks? Üldse on ilus klassipilt. Keegi pole kole ega ebaõnnestunud. SUCCESS. Nii peale seda läksime happyface'idel kuhugi ma-ei-tea-mis-üritusele. Sinna saime me nii, et Pille küsis lampi, et kas me ei tahaks registreeruda kuhugi what-so-ever-karjääridega-seotud-üritusele, mis on tundide ajal. + me saame klassijussi poolt vabastuse. NOH, TAVAII, WORKS FOR ME!!! Niisiis läksimegi õpetajate majja, kus toimus "karjääride degusteerimine(??!!)". Mis siis tähendas ühe LOLLI blondi karjäärinõustaja konkreetset HÄMA kuulamist ("et siis selleks, et siis saada teada, kes te olete ja siis et kelleks te saada tahate, peate te siis vaatama enese sisse ja et leida selleks piisavalt ressursse, peate te vaatama just enesesse ja enda seest oma tõelise mina, oma kutsumuse leidma, et siis mis teile väga meeldib; ta rääkis vaheldua eduga TÄPSELT seda sama juttu ainult veidike teistsuguse sõnastusega TERVE aeg, lisaks kasutas ta igas lauses sõnu "et" ja "siis", mis oli ÄÄRMISELT häiriv.). Siis ühte venelast stiilis (kujutlge kindalsti juurde vene aksenti) "nuooh, gjumnaasjumis käisjn kuu aega. jaa sjiis leijdsn, et gjumnaasium pole mjinu jaoks jaaa tulingi siija noo..kustekasse. talljinna polytehnijkumji. jaa, väga hja kuool. jaa.. soovitan. õpin elektrijt. saamas olen uõpetaja, selles kuoolis....." Noh, nägime ka tema kõrval seisvat paberit käes hoidvad moosinäost tüüpi, kes nägi välja veits nagu see tüüp filmist "rokkiv kool":D:D. Ja ta oli lihtsalt NIIIIII moosinägu, et noh.... Ta nägu oli KOHUTAVALT NALJAKAS!! Nii naljakas, et me saime naerukrambid. Ainult tema NÄOST!!! Lihtsalt vaatasime teda ja surime naeru kätte. Et siis selline inimene. Siis oli üks blond tsikk, kellega oli mingi eel-story. Niisiis, Annu ja Triin teavad ühte tüüpi kes käib polytehnikumis ja tema klassivend on väidetavalt üks kolmekümneaastane nahkpükstes mees, kes on ABIELUS TEMA ENDA KLASSIS KÄIVA 19-aastase BLONDI TÜÜBIGA!!! Ja üks blond(veits mehelik) tsikk ilmuski sinna rääkima. JA TA OLI SELLE TÜÜBI, keda ANNU JA TRIIN TUNNEVAD KLASSIÕDE. JA TA KLASSIS KÄIB KOLM TÜDRUKUT!!!!!! Annu ja Triin tahtsid VÄGA küsida, et kas ta on abielus 30aastase mehega tema klassist:D Aga nad ei teinud seda... Aa ja siis lasti meile veel mingisugust videot(kooli tutvustav). Alguses oli noh ilma hääleta, niisama seda kooli filmitud aga järsku.... TAHA TULI MUSS!!!!!! JA siis ma sain naerukrambid. Ma lihtsalt PURSKASIN naerma. See polnud mitte lihtsalt taustamuusika, vaid see oli selline...Kuidas seletadagi, selline Sahlene-Runaway stiilis girlpower laul(ofcourse kohustusliku tuff-tuff modukaga lõpus). JA SEE OLI KUIDAGI NIIII KOOMILINE!!! Nagu...Miks peaksid kaks mees valima videot tehes taustamuusikaks sellise laulu? Nagu lihtsalt...MIKS? Me naersime terve selle aja. Jah. Nii, siis tutvustati meile veel Tallinna Transpordikooli (emm selle ürituse mõte oli tutvustada meile erinevaid koole, kus me sooviksime 10'das jätkata... noh, suht minu jaoks nagu:D). Seal olid ka sellised kaagi-imidzid. ("Noh gümnaasiumist ei tulnud midagi välja, sisse ei saanud...") Ja peale seda mõtlesime et aitab jamast ja leftisime. EHK SIIS, oi-oi...Me saime tunde skippida. (dramaatish) JA NAUTISIME SEDA TÄIEGA!!!! Niisiis. Kõigepealt külastasid Anna-Mai, Triin ja Reti mäkki. Nautides hiiglasliku money-flow võlusid lubasid nad endale MCNUGGET'sID (no vot siis peab tõesti suuuuuur money flow olema) ja KANA BURKSI!!! Kell oli umbes 11.00. Peale seda, otsustasime et peame asja käsile võtma ja nii kaua kuni seda money on, korterisse paar mööblieset soetama. Mõeldud-tehtud. Annu ja Triin olid juba ühes väga heas kasutatud mööbli poes käinud. Aga see oli sadly kolinud nii et me ei teadnud päris täpselt kus see asub. Teadsime et kuskil Sõle tänaval ta on. Aga Sõle tänav on pikk ja lai ja meil polnud aimugi, kas see oli 30 või 60 või hoopis midagi viiekümnega...Niisiis hüppasime 40 peale lootes, et see meid kuhugi viib. Ja viiski!!! Annu nägi aknast mingit maja ja ma ei tea kas sisetunne või ma ei tea misasi ütles talle et see on see maja JA OLIGI!!!!!!!! Hiiglaslik mööbliladu, otse sõle tänaval politsei jaoskonna kõrval. Täielik paradiis. Täies igasugust kola, vana mööblit, madratseid, laudu, kappe, erinevaid katkiseid toole ja muud sellist. Meie soovideks olid eelkõige laud, siis kööki kapp, paar tooli, vb mõni madrats ja vb ka diivani moodi asi. Noh, päris suured soovid arvestades meie transpordi(troll-buss-tramm)võimaluste ja noh, arvestades ka seda et me oleme kolm 15-aastast tüdrukut. Aga noh, HÄNDLIME ÄRA!!!! Nii me mõtlesime... Müüja oli kohutavalt tore ja me saime pmst 700 krooni maksnud laua 300 krooniga. Milline diil. Ja tooli saime kauba peale!!!! Ja korraliku madratsi saime ainult viiekümnega!!!! Leidsime ka ühe perfect kapi, aga mõtlesime, et selle ostame järgmine kord. Nii ostsimegi asjad ära. Ja NÜÜD tuleb üks HÄSTI HÄSTI naljakas seik. See laud...See laud oli hiiglaslik, ja raske...Kujutage pilti. Anna-Mai, Triin ja Reti. Anna-Mai ja Triin tassimas SUURT ÜMMARGUST lauda, Annul veel ühes käes taburett, Reti suure madratsiga, mille sees on NELI LAUAJALGA!!!!Pluss veel kolm rasket käekotti.Vot niimoodi, nii uhkelt, sisenesime me trolli number üheksa. JA SEE OLI VOT NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII NALJAKAS!!! Me saime lihtsalt NII palju veidraid pilke. Ma nägin välja nagu HÄSTI paks inimene. Mu käes oli rullikeeratud madrats mis mulle VAEVU-VAEVU kätte mahtus. Pluss need lauajalad (ja ka ma ise) kukkusid koguaeg mööda trolli laiali ja madrats lohises mööda maad. Ja Annu ja triin selle massiivse lauaga...TROLLIS!!! Kas te üldse kujutate seda pilt ette????!! Kas te üldse KUJUTATE??? PRICELESS!!!!! Nii siis komberdasime, naeru kätte surres trollilt maha. Annu ja Triin üritasid sobivad asendit laua kandmiseks leida. IGATPIDI proovisid. Lõpuks siis panid tabureti laua peale ja võtsid laua kahe vahele. Kõige naljakam asi maailmas juhtus siis kui me pidime teed ületama. Me olime nagu reaalselt keset teed, põles punane tuli ja me olime maailma suurimates naerukrampides. KUIDAGI suutsime selle tee ületada ja jäime saarekese peale. ANNUL TULI PISS PÜKSI NAERMISEST ja MU TOOLIJALAD LIHTSALT LENDASID IGALE POOLE!!!! No tõesti, midagi naljakamat pole. Siis kiirustasime järgmisele trollile. Jälle pälvisime hulga -issand-nad-on-maailma-kõige-imelikumad-inimesed-kas-pole-pilke. Ja tänu sellele et ma natuke kaugemale istusin, tundus nagu ma chilliks selle hiiglasliku madratsi ja lauajalgadega trollis üksi. LÕPUKS jõudsime Balti Jaama. Tahtsime minna veel trammile ja siis BUSSILE aga õnneks saime veits abiväge. PILLE ja GETTER joinisid meiega ja aitasid asju tassida, nii et läksime otse läbi balta korterisse. Rahulikult, hakkasime juba kohale jõudma, olime juba pea-aegu hoovis kui äkki Pille karjatab: "OMANIK!!!! OMANIK!!!!!!!!!!!! JOOKSEME!!!!". No MIKKSSS just nii???!!! Ta käib siin NII harva. MIKS just täna????!!!! Mina ja Annu lauaga, Triin madratsi, Getter tooli ja Pille lauajalgadega, niimoodi me jooksime siis natuke kaugemale, ühe maja kõrvale ja jäime seisma. (selgituseks siis neile kes ei tea, omanik ei tohi meid näha, sest me oleme temalt väga palju õiendada saanud. see korteri pidi olema noorpaarile oma pesakeseks, mitte kambale teismelistele pidutsemiseks.... ja meie peale on NII palju kaevatud, nii et kui me praegu oma laudadega sinna oleks sadanud, siis oleks meid esiteks ära aetud ja teiseks korter võib-olla isegi ära võetud...) Niisiis oli meie plaan oodata kuni omanik ära läheb. (ta ei ole tavaliselt eriti kaua.) Ootasime ja ootasime. Külm oli. Mõtlesime, et teeks midagi huvitavat, et noh nii igav poleks. Ja mängisimegi siis oma toolide-laudade-madratsite otsas seda mängu et peab järjest ütlema bände, see kellel võimalikult kiiresti meelde ei tule või kui ta kordab bändi, siis langeb välja. "NIKI" "TERMIKAS" "eee aaaaa COLDPLAY" "JAAN TÄTTE" "MMM eeeeee EEE oota oootaa kohe koheee sssssSSÕPRUSE PUIESTEE" "eeedsadlkasdklsakdjklsadksd THE KOOKS"... Päris naljakad võisime välja näha seal kätega vehkides, naerdes ja bändi nimesid karjudes. Vahepeal käisin ikka suures lootuses tsegamas, et kas sinine vännn(omaniku's car) on äkki mysteriosly kadunud aga ka pärast kolme korda vaatamaskäimist, oli sinine vänn ikka omal kohal:(. Mängisime siis veel. Nüüd laulmisega. Et pead laulma esimest laulu mis pähe tuleb umbes 10 sekundit ja siis võtab järgmine uue lauluga üle. Haa, see oli lõbus. Aeg möödus kohe palju kiiremini. Olime juba pea-aegu tund aega seal passinud ja nagu juba tavaks sai, läksin ma tsegama. JA MA OLIN LIHTSALT NIII HAPPYYY KUI SEDA SINIST VÄNNI SEAL ENAM POLNUD!!! YUHUUUUU. Kolisime oma laudadega korterisse. Oi, nii mõnus oli. Panime Triinuga laua kokku. Nohh.......Kind of logisev siiski. Nii kõvasti kui saime keerasime need lauajalad sinna külge. We need some mutrivõti. Aga muidugi laud ise näeb väga perfect välja. Täpselt selline nagu ma ette kujutasin.  Panime valge laualina peale ja istusime laua viiekesi ümber. Oma kolm tundi istusime seal. Püromaanitsesime(nemad!!), rääkisime-RÄÄkisiIME-rääkisime, tegime plaane, viskasime naltsi ja sõime ära terve paki rõvedaid krõbuskeid mis kellelegi ei maitsenud. Aga me sõime ikka. Ja põletasime neid. Küünlavahast tegime geelküüsi ka!!!:D Väga, väga mõnus oli. Siis mingil hetkel kui kell oli umbes viis, leftis Piltchik. Jäime neljakesi ja järsku tabas kõiki selline ommgg-siin-on-praegu-täiega-creepy-olla, kutsume vaime välja!!!! OLKS-TOLKS!!!!! Triin oli sellel ajal väljas, vist saatis Pillet or something ja meie, MEID tabas järsku HULLEM creepyness. KEEGI KOPUTAS UKSELE!!!!! Muidugi me teadsime, et see on Triin, aga ometigi me jooksime teki alla, karjusime, kiljusime,

tõmblesime ja samal ajal naersime... Lõpuks tuli kellelegi mõistus pähe ja me tegime ukse lahti. Nojah, Triin mis Triin. Siis istusime ringi ja Annu hakkas oma teloga erinevaid vaimude väljakutsumisviise guugeldama. Noh, proovisime umbes 45 minutit Zaatanaid ja VALGeID daame ja VALGEID VAIME(ta korraks kustutas küünla.. okei, ma tean et see oli mu tekk aga...), bloody marysid ja noh mis see põhi tüüp oligi...Aa Lucifer. Vaheapeal oli väga naljakas ja vahepeal kind of creepy. Kui kell sai kuus pidid Annuh ja Triinz prantsasse minema ja meie Getteriga läksime trollnõi bushiga koju. Olime väga ingliskeelses-randomis meeleolus.  

Okei, enough. Tänase võtaks lühidalt kokku nii, et kool-kool-kool-kristiine-jysk-kleepuvad põrandad-ja-kadunud-annamai-superbox-väikeh-nagi-sölgieämbri-laterna-ja-süütevedeliku-ost-krõpzud-korteravecannz-talking-nagi-yles-kruvimine-plaanid-kodu.

Ma nagu ei kujuta ausalt ka ette, kes seda kõike siin lugeda viitsib aga tõesti, see päev oli VÄGA sündmusterohke ja mul jutt jookseb nii et jah. Einoh, endal on mul muidugi väga põnev neid seiklusi tagantjärele lugeda niiet jah. Nii kaua kui mul jutt jookseb, postitused lühemaks ei jää.

Tsaukarid!

People talking without speaking. People hearing without listening. People writing songs that voices never share. And no one dared to disturb the sound of silence.

Tahaks joonistada... Aga ma ei suuda leida ei aega, inspiratsiooni ega tuju. Kõik mida ma üritan, läheb lihtsaltt.. pekki.(:D)

Great news: ma saan LÕPUKS pärast kõiki neid aastaid täis creative zen Vplus blablabla(parandusse viidud umbes kaheksa korda ja 2GB) ja nokia xpress music'u(äärmiselt, äärmiselt, ÄÄRMISELT halb) käes vaevlemisi(ja oi milliseid vaevlemisi...), saan ma lõpuks vist-päris-kindlalt-loodetavasti-või-noh-ikka-päris-kindlalt OMA ENDA Ipodi, JESSSSSSSS!!!!(don't judge me, ma üritasin seda lauset siin praegu kümme minutit sõnastada, ja mida rohkem ma seda muutsin, seda imelikumaks see muutus. osad sõnad kaotasid isegi tähenduse...vaevlemisi, mis tähendab vaevlemisi???????!!!!!!) 

Okei, ma nüüd läxin. 

Aa tahtsin veel ära mainida, et terve tänase päeva teemaks oli see, et Andreasel oli hea tuju. KÕIK rääkisid sellest ja KÕIK panid seda tähele. No, alguses see oli nagu, okei Andreas naeratab....Nojah, poisil on hea tuju, mis siis ikka...Okei, emm Andreas vahib mind ja naeratab. Emm Andreas vahib kõiki korda-mööda ja naerab omaette. Isegi korraks ei lähe see somehow creepy naeratus ära...EMMM äkki ta on armunud? Äkki ta on Anna-Maisse armunud?? Et mõtlesid Erikuga, et SebIvaD KlAsSi KuUmAd blONDId TüdrUKud Ära???!!! EMMMMM ÄKKI TAL ON MINGI SUPERVÕIME??????!!!! Omg, äkki ta saab meie mõtteid lugeda?!!!!!! APPI!!! Ta ütles just, et täna on tore päev ja tal on põhjust rõõmus olla!!!!APPI äkki, äkki tal on mingi kurikaval plaan?????? Appiiii, sa mõtled nagu, sa mõtled nagu, et tal on püss kotis orsomething???? Ja ta naerab sellepärast, et ta mõtleb kuidas ta meid kõiki maha laseb....?!!!!! Et umbes, kättemaksu tund on saabunud, ÜHEKSA aastat kannatusi, nüüd see lõppeb..On aeg......või midagi sellist?????!!!! OMG ta ütles just omaette "NELI MINUTIT VEEL" ja naeris kurikavalalt!!!!!OMGGGG appi ma kardan, ma tahan siit klassist välja saada!!!!!! Okei nii, rahu, mõtleme...Mul on plaan, kui ta püsti tõuseb, siis ma viskan teda pinaliga(Ott, ma siiamaani naeran seda lauset:D:D:D)......Appiiii...Äkki lihtsalt, küsime talt, miks ta nii rõõmus on või ma ei tea...Okei küsime!!! APPI kuulge Mari-Liis küsis talt just et miks tal rõõmus tuju on ja kas me peaks selle pärast muretsema, ja teate mis ta ütles. TA ÜTLES: "VÕIB-OLLA"....APPPPIIIII RETIIII, MA KARDAN ROHKEM KUI SIIS KUI ME KARTSIME ET CARINE(mu vahetusõpilane) MEID ÄRA TAPAB PRANTSUSMAAL!!! OMMGG POLE VÕIMALIK, seda ei ületa mitte miski.........!!!!!!

Hiljem garderoobis selgus, et Andreas oli ööbinud kajutis. Millest arenes välja see, et ta ööbis kajutis mingi tüdrukuga. (keegi väitis et see oli üks eva, kes käis kunagi meie klassis?!!??!) Ja siis sellest omakorda, et ta kaotas süütuse. Ja SIIS, et ta kaotas süütuse Danieliga..............(rõve kujutluspilt siiamaani in my head)

...

"The lost symbol"

Appi ma tunnen ennast nii palju targemana!!! Appi appi!!! Mu aju lausa kumiseb uutest teadmistest. Aaahhh ja kõik on sassiiis!

Ehk siis, Reti started to read again. Niisiis. Nagu te ehk teate, olen ma palju kurtnud selle üle kui lollina ma ennast viimasel ajal tunnen. Ja nüüd, lõpuks, ma saan täiesti aru miks ja mis selle (vähemalt üheks) põhjuseks on.

RAAMATUD!!!! MUIDUGI!!! Ma ju ei loe enam üldse. Üritasin meelde tuletada millal ma viimati midagi OMA LÕBUKS lugesin ja noh, piinlik hakkab kohe, sest meelde see lõpuks ei tulnudki. Võib-olla midagi eelmisel talvel??!! Jube. Ma ju armastasin lugemist. Ma tõesti lugesin palju ja siis ma ei tundnud ennast üldse lollina. Ühesõnaga, nüüd otsustasingi selle parandamiseks midagi ette võtta. RETI HAS TO GET BACK ON TRACK, eks ole!!! Ja võtsingi asja kätte. Külastasin raamatukogu ja laenutasin ühe raamatu. Raamatu, mida ma juba väga VÄGA väga kaua lugeda olen tahtnud. Selleks on muidugi Dan Browni "Kadunud sümbol". Oh jeesus... Algus oli muidugi noh, veidike veniv ja selline, et nohh nohh millal asjaks läheb, aga kui juba sada lehte olid lugenud siis..Holy god. See oli kohe nii põnev, et minus tekitas TÕSISEID raskusi see eile öösel kell viis(!!!!) käest panna. Ja täna hommikul lugesin siis lõpuni.

See tekitab sellise tunde, et...maailmas on ikka liiga palju asju millest mina ei tea. Seal on palju sellist deepi hauataguse elu, hingede ja jumal-sinu-sees teemat ka. Mis huvitab mind eriti. Lisaks veel kõik see sümbolism ja siis paar megapõnevat fakti vahele ja samal ajal megggaaa actiionn käib, kõikide elud on kaalul, CIA ajab taga ja mingi mega mysticc saladus ähvardab kogu maailma muuta ja samas selline väga deep religioosne theme. Muidugi ei puudu ka see "kind of" psyco enesepiinajast-kurjade kavatsustega-mad-bad-guy, kes siis tahab IidSet saladustTTT kurjasti kasutadada ja robertlangton mushi ja ta järjekordse loveri mõrvata. Noh ja lõpuks siis selgub et see MadBad guy on hoopis kellegi surnud poeg(mis tõesti on väga WTFFF, I didn't see it coming) ja y'know muu selline. Selles suhtes on see raamat muidugi üsna da vinci koodi ja inglite ja deemonite sarnane, aga täpselt samamoodi nagu eelmised, KOHUTAVALT PÕNEV!!!!! Selle autor on lihtsalt..Geenius. No tõepoolest.

Kuidas üks mees saab kõike seda teada? Ja kõik selle niimoodi üheks siduda ja selliseid creepysid seosed leida. Ja see pole mingi Lets CreaTE sOme Kind OF a FantaSY laND...Eiii!! Kõik need OrganIsatSiooNId ja ehitised ja värgid särgid, kõik need eksisteerivad ju päriselt...Aakjjaksdks kõik need vennaskonnad ja asjad...Mindfuckk. Liiga palju informatsiooni. Seda on seal reaalselt minusugusele noorele ja rumalale tüdrukule liiga palju.

On nagu selline tunne, et loed ja loed ja saad aru ja oled keskendunud ja siis lendavad jälle uued teadmised peale. Ja siis jälle uued ja uued ja siis lõpuks su pea on nii palju uusi asju täis et selgub et sa siiski ei saanud päris täpselt kõigest aru.....  Jah pean veel lugema.

Ma arvasin, et täna on esimene november. Ja esimesel novembril on mu issi sünna. Noh muidugi me helistasime roobiga talle ja laulsime sünnipäevalaulu. Muidugi....... (facepalm)

Black Rebel Motorcycle Club- Beat The Devil's Tattoo(live at 288 Yonge)

Don't worry about the aftermath

                                                          "Braziiliijjaaa lipud on lahedad."
                                                                That. Says. Everything.
ja reede õhtu-öö oli tore.

Feeling alive again, alive again.

APPIAPPIAPPI, ma olen MEGA ekstaasis praegu. Ma leidsin oma 4-6 klassini (vahelduva eduga) peetud päeviku. Ma olen täitnud seda katrinmattheuse laagris(kohvipäus), hong kongis, saksamaal, mariajoosepinglikeste ajal. Seputska ajad, solfi vihkamise ajad, sambaajad, PANDAGÄNG(kas sa oled tobe ja muu).(ANN SA OLED MU PÄEVIKUS VÄGA PÕHILINE ja LIISI SINA KA:D:D:D), vasakulemõtlemise ajad, bellykate ajad, "omg-kõik-on-elu-mark"-ajad, sutsi ajad, hessiajad, robini armastamise ajad-robini vihkamise ajad, "i feel like a woman"... TALME ÜTLUSED!!!! Seal on isegi sillu I'm Not A Girl laul omaSÕNADEGA!!!!! Ja seal on viis korda kõikide klassikaaslaste iseloomustusi erinevatel aegadel. PLUSS ILLUSTRATSIOONID. Inimesed, see on lihtsalt ajalooline leid. Ma olen nii nii niiiiii õnnelik et ma selle leidsin. Ma lugesin terve selle just läbi ja no tõesti, naersin kohe päris päris kõva häälega. NIII piinlikke asju on seal ja niiiii nostalgilisi ka. Ma olen ikka päris päris päris kohe HÄSSTTTI nõme olnud teatud aegadel. Ja see pole mingi..noo veits nõme. KOHE IKKA HÄSSSTTTI NÕME!!!!
Appi ma tahaks nii väga seda nii paljudele näidata!!!!! aldkslkadajskldjsdjlasdasdl. Tõesti, see on midagi...Pricelessi. asasdasdsdskdklajdjla...Ma olen ilmselgelt liiga ekstaasis sellepärast aga CMON, kui seal on selliseid asju nagu...
"1) Ann on pubekas
2) Mai-Liis on pubekas
3) Liisi on svamm
Kalaaaa-naineee..... Aa ja ma ei saa lissalt, Ivar on liiiiiga naljakas inimene.
See Hiina Siifuud on lahe :d. Me mängime seal HIRMUFAKTORIT! Jeeehaaa. Õnneks ma pole veel Lii lauda sattunud. Räägitakse et seal on väga jube...."
Noh, sellises stiilis asjad siis. JA VEEL NALJAKAMAD!!!!
Mõtlesin, et kirjutaks siia parimad palad ümber aga neid on lihtsalt liiga palju ja ma ei suudaks valida. Millalgi kui väga viitsimist on, siis kirjutan need arvutisse ümber(no life). Mis teha aga need on liiga pricelessid selleks et unistuste hõlma vajuda. Ja see päevik kaob mul nagunii millalgi ära.(teades mind noh)

Okei, ma nüüd ekstaasitsen edasi:D
TSÄÄÄÜÜÜ

Take it back to the place where you know that it all begin.

Hei!!! Emm. Ma lihtsalt kirjutan siis. tänasest....või midagi:D
Nii...Täna käisime kitarripoes. Proovisime lõpuks vist kõik seal leiduvad kitarrid läbi...Oi, mõnus oli sellisetel khmkhm 23000.- mängida. Naljakas oli ka, sest me kartsime neid kitarre. (te ei mõistaks) Ja muidugi, Jontsik tõi mulle HÄSTI koledaid rohelisi ja tšello moodi ja kaheteistkümnekeelseid(ups ma ei märganudki!!!) ja muid käsnakalle stiilis kitarre proovida. Mis oli naljakas. Ja mandoliine ka, muidugi......
Meil oli üldse naljakas täna.
Pärast käisime mäkis ka............. Ja siis otsisime mulle talvesaapaid. Ma olen täiesti võimatu shoppaja. Mitte nagu see, et aa ma ei oska väga hästi asju valida...Ei-ei-ei, ma olen täiesti KOHUTAV!!!!
I mean like, ma kaotan pea. Kõik saapad, mis ma oleks kõhlemata ära ostnud, osutusid mõnigail kaalutlemisteil vägagi ebasobivateks...No ma ikka üldse ei händli ära mis materjal sobib talveks, et mis kohe ära kulub ja mis liiga õhuke ja mis kohe koledaks läheb ja blablabla... Aga õnneks, I have my Joanna. Õnneks. Sest noh, kui mina vaatan saapaid ja mõtlen: "noo, täitsa ilusad, let's get them. now." siis Joanna mõte rändab palju kaugemale: "Nii kõigepealt katsuks neid...No seest ja väljast. Nii-nii...Oi mis materjal, oi, täi-es-ti ebasobivad talveks..no mis...need kuluvad ju KOHE ära. Ja lähevad mustaks. ja konts on ka ebamugav. Ja halb. Üldse on ebamugavad. Kuigi noh, ilusad on küll...aga ei-ei...neid ei saa NEVER talvel kanda" jne jne jne jne... Oh, missugune imeinimene. Õhtu lõpetasime minu pool. Khihii, vaatasime High School Musicali (lihtsalt et naerda) ja me naersimegi.
No lihtsalt...Mul. Pole. Sõnu. Sest nagu...Midagi ajuvabamat pole. Ma tahtsin vähemalt 30 vaadata KUI naljakas-loll-ajuvaba Zac Efron ühes stseenis on. Ja siis me kerisime koguaeg selle koha peale. Ja naersime. Või noh, mina kerisin. Ja naersin. Joanna pidi lõpuks hiire mu eest ära peitma. Aga see on lihtsalt NII naljakas. NII, NIIIIIIIII NALJAKAS. Kas ma olen mingi jobu või?? Või nagu... No teate selliseid asju mis on lihtsalt nii mittetõsiseltvõetavad ja ajuvabad ja lihtsalt..Nagu...Ei tea kas naerda või nutta. Ja need muutuvad iga korraga järjest ajuvabamaks ja naljakamaks. Nagu, kas inimesed TÕESTI nagu...Või nagu.....MIDA kuradit???!!!! Maailm on üldse nii hukas. Ma ei saa lihtsalt aru. Kui selliseid asju tehakse, siis peavad need siiski kellelegi MEELDIMA. Aga kes sellised inimesed on? Okei noh, ma tean on olemas ka 12-aastaseid. Ja noh tegelikult...Kui nüüd mõtlema hakata siis high school musical pole just parim maailm-on-hukas-näide. Pigem see, mis muusika raadiotest tänapäeval tuleb. Täiesti...Absurd. Kuidas nagu...Kellelegi saab meeldida nii freaking halb muusika? Kuidas see võimalik on? Sest see on ju, tõesti noh, SITT muusika....Mul lihtsalt pole sõnu. Jah. Okei, ma ei viitsi siin maailma üle arutleda:D:D Aga teema juurde tagasi tulles, ma lihtsalt PEAN selle oma lemmikkoha siia panema. Ma olen seda vähemalt 40 korda vaadanud. Seda algust, no seda kohta kus Zac Efron ja ta buddy (with some gangsta hair) räägivad rahulikult mingit "deepi" juttu sellest kelleks nad saada tahavad. Ja siis tuleb lambist mega dramaatish muusika ja Zac Efron laulab tuusalt oma heleda häälega midagi sellist nagu take it back to the place where you know that it all began. (don't forget that yber vinx peanõks, ja hiljem ta teeb ühte teatud viruka face'i, mis on no nii naljakas). Ja siis läheb edasi selline khewl kahe poisi tantsu-laulu-duo. Ja see on nii ajuvaba. Et nad tantsivad kuskil autode otsas ja vehkevad mõõkadega(kas nad tõesti võitlevad autoga või mida????!!!). Ja muidugi ei puudu sealt ka üks väike Vinge Tümpsu taustal Kuuma PoisteKamba Lahe Tants Autode Keskel ^^. (Lisaks võiks veel olla väike kohustuslik korvpalli loopimine ja sõrme otsas keerutamine.....) Kurat ma olen üldse nii hea sellistes filmides mõtlemises mis järgmiseks tuleb ja mida keegi järmisena ütleb või teeb (emm ma ei osanud seda kuidagi paremini seletada). Isegi kui ma filmi kunagi näinud pole. Ma võin täiesti ära arvata, et nüüd tuleb sydamlik hetk kus sweet troy kallistab isa ja isa ütleb südantlõhestavalt "i have always believed in you, son" või midagi taolist. Seriously, ma olen ÄÄRMISELT hea. See on nagu mingisugune talent või midagi. Ja kui ma selliseid, noh kergemalt öeldes äärmiselt halbu filme vaatan, siis võibki mind tabada väga ennustavas meeleolus. Ja kõik läheb täppi:D Ja üldse, kui mõtlema hakata, siis KES on see inimene kes sellise asja välja mõtles ja kas ta sai selle eest raha??!!!(okei, ilmselgelt sai)
Sest noh, ma mõtleksin iga kell sellise asja välja. Okei tagasi teema juurde..
Lihtsalt nautiigee seda lahedat videot hsm3'st(VIST oli kolmas). (aa ja by the way, ühte kohta hsm2's ma fännan ka. Seda kus Zac Efron kepsleb kuskil mägedes ja hüpleb lihtsalt üksi ringi. Lauldes. ma nagu siiamaani ei ole selgusele jõudnud mida ta teeb seal.) NII, aitab jutust, siin ta on!
Okei võibolla ma tegin selle naljakamaks kui see tegelikult on, aga noh kui ma esimest korda seda vaatasin siis ma lihtsalt PURSKASIN naerma. Sorri kui minu huumorimeel teie omaga ei ühti. Okeiiii MA JÄÄN VAIT!!!!!!!

Ja, ma nüüd vaatan high school musicali edasi. (No, mis parata, i love it).

/mõne aja pärast/

Haha ja ma taban ennast jälle vaatamast seda videot. Kujutlege pilti. Kell on pool kaks öösel, Reti on üksi oma toas. Ja vaatab High School Musicali videot. Ja tõmbleb ja teeb reidinäoga gängsta liigutusi. (dont forget, väike gängsta käsi). Sorri, ma TÕESTI ei saa neid gängsta liigutusi tegemata jätta. Ja ma usun et paljud (või siis mitte nii paljud) teist kujutavad seda VÄGA hästi ette.

TSAUU

Summer came like cinnamon. So sweet...

Hey Crew!!! MASSIVE pingelangus on nüüd minuga. Sest KOOL.(noo okei okei siiski vaid nädalaks ajaks(seda oli praegu raske endalegi tunnistada)) ON. NÜÜD. MINU. JAOKS. LÄBI!!!!!!!!!(hinded on väljas:D) JA MA SAIN MATA VEERANDI NELJA!!!!!!!!!!!!!!!!!!YUHUUU.

Aa ja siin all pool on mingisugune play-nupu moodi asi, sest...
Kuna nii mõnedki on kuulda tahtnud minu Jakko juures salvestatud asju, siis panin ühe neist lihtsalt siia. Ja see pole mingi "omg-see-tuli-nii-mega-hyper-2sti-v2lja-panen-zelle-kohe-igale-poole-kõigile-vaatamizekz-ylez"- stiilis asi...EI!!!!
Minu blogi on koht kus ma kirjutan oma elust, mõtetest, koolist-kodust, oma sõpradest ja vanematest... See on koht kus ma VINGUN ja valan oma viha välja. Ja see on veel ka koht, kuhu ma kirjutan oma rõõmudest, kuhu panen mõne pildi ja räägin palju-palju muusikast. Ja kuna muusika mängib mu elus(ükskõik siis kas selle kuulamine, ise laulmine või mängimine) väga suurt rolli, ehk üht suuremateski, siis jah, hea meelega panen ma oma blogisse ka enda lauldud laule.
Ja pealegi, seda loete ju ainult TEIE, mu sõbrad!!!!!!!!!!!!
JA kommentaariks veel, et see on nii siuha-säuha tehtud, ("noo miukse eelmängu teeme?-"mm ma ei tea, hakka pihta lihtsalt millalgi... "-"aga ma ei tea kõiki sõnu ja mul pole hääl lahti ja ma pole seda kunagi varem niimoodi laulnud ja üldse..."-"no lihtsalt...laula" "aa...okei") + veel on see üks ja ainus versioon sellest, ehk siis alustasin-lõpetasin-lindis-kõik, see mis on see jääb...Ja ma tean et laul on mõttetu mainstream...Ja, ja...ja...ma...nüüd....jään vait:D Seda pikka-pikka, ma ei teagi mida väljavabandavat jama oli siia küll ma ei tea millepärast vaja aga noh...Jah...
(MA SIISKI PEAN VEEL MAINIMA, et mulle see klaveriasi ikka... eriti...üldse ei istu, järgmine kord lähen oma kitarriga!!!:))
Aga noh...whatever, siin ta on!!!!