So get off your low, let’s dance like we used to

Kirjutatud kolmapäeva õhtul...

Jah, ma olen feik-haige. Jälle. Aga mis teha kui kool on no niiiii vastik et ei jää midagi muud üle kui puududa. Ma olen ju see tuntud KUS-VÄHEGI-VÕIMALIK-LÄHEN-KÕIGE-KERGEMA-VASTUPANU-TEED-KIND-OF-A-PERSON ka. (Ehtne näide: Ainus kes 9A klassist süstima minemast keeldus oli Reti Ressar. Muidugi. "Ahh noh....homme, või millalgi.......kunagi........tulevikus..........äkki....jahhh..")

Ehk siis, miks ma peaksingi nendeks miljoniteks töödeks reedeks õppima kui...

(Okei JAH, ma pean need nagunii järgi tegema)

AGA MIKS kuradi pärast peaksin ma nendeks reedeks õppima kui ma saan neid teha veel kaks nädalat PÄRAST reedet? Keegi oskab vastata? Anybody...??? ANYBODY???!!!!

Leboooooooooooooooooo nohh. Selleks peab ainult veidike kraadiklaasi vastu teksasid edasi-tagasi hõõruma ja juba ongi (hässssttti suitsuse häälega) "emme, mul on 37,7 palavik"- käes.

Aa ja did I mention et I Have Blackkishhhh(don't ask) brownid juuksed. Ehk siis need on PÕHIMÕTTELISELT MUSTA VÄRVI!!!!! Kujutate ette? (okei enamus teist ilmselt kujutavad, sest te olete mind juba näinud avec mustjad kiharad, AGA siiski) No I'm kind of screwed eks.

Ma olen nagu mingi emo-girl-sygav-valu-inside-kes-valetab-kõigile-et-pruun-juuksevärv-jäi-ei-tea-mis-põhjusel-accidentally-must. Aga PÄRISELT JÄI!!!! Seriously nagu!!!!

Kas te üldse aru ka saate mida ma siia kirjutan? I must be the most estonglishhh person who ever lived.

Kirjutatud neljapäeva öösel...

AGA tänasest nii palju et ma magasin pool päeva maha ja nägin oma kõige kõige veidramaid unenägusid.

Need panid mind isegi ärgates TÕSISELT kahtlema, et kas oli uni või siiski polnud. Sest mu uni kestis kümme minutit, siis ma ärkasin ja jäin jälle magama. Ja nii mitu mitu MITU korda. Unenäod ise kujutasid enamasti mind, sellel samal päeval sellel samal hetkel, täiesti teadlik oma olukorrast ja sellest et ma olen "haige" ja et ma just oma voodisse magama olin jäänud, aga nii, et ma ärkasin ülesse ja läksin näiteks kööki või kuhugi. Või näiteks kõrvaltuppa.

VÕI oli ka selliseid, kus ma lihtsalt jutustasin empsile SEDA SAMA MIS MA PRAEGU SIIN KIRJUTAN. Noh seda, mida ma just unes näinud olin. AGA samal ajal kui ma und nägin. Veidike hard to underestand, aga...Need olid lihtsalt NII reaalsed. Ja neid väikseid unenägusid oli nii palju, ja nad on mul kõik eredalt meeles. Ühes neist oli reede hommik ja keegi helistas mulle ja kutsus TIK'i. Seal oli vist mingisugune loeng. Kõik olid seal. Alates meie kooli viiendikest lõpetades ühe rastades tüübiga.(Ann, võib-olla sa aimad. võib-olla:D:D) Seal olid Liisi ja Pille ja Triin ja noh...Kõik-kõik. Triin värvis oma juuksed mustaks ja ma nagu üldse ei gettinud et ta on Triin, ta oli kuidagi nii teistsugune:D Ja siis ma nägin veel hässstttiii palju Jim Carrey teemalisi unenägusid. Nagu....MIKS ometi???!!! Ja siis seda kuidas ma ennast vabakal kraadisin ja vaatasin õuu wtf kraadiklaas näitab 75kraadi. AA ja siis veel seda kuidas ma olin öösel oma kodu lähedal korvpalliväljakul (mida tegelikult ei eksisteeri aga siiski) ja seal oli üks väike poiss kes ronis redelit mööda korvpallikorvi. Ja jäi sinna kinni. See oli täiega jube unenägu. Ma üritasin meeleheitlikult teda sealt alla aidata, aga ta isa oli seal samas ja lihtsalt vaatas. Ta ütles, et ta peab "ennast tuleviku nimel treenima". Ja siis ma hakkasin kartma ja jooksin koju tagasi, oma voodisse magama. JA SIIS ma ärkasin. Ja kuna ma ärkasin oma voodis, selles samas voodis kuhu ma just unes magama olin läinud, siis olin ma ärgates täiesti confused. Noh kui ma juba veidike rohkem ärganud olin, siis enam polnud:D:D aga siiski. Need olid väga creepyd. Aa ja ühes neist ma ärkasin, tõusin oma voodist üles ja läksin elutuppa. Ja siis ma lihtsalt nagu..Vajusin. Nagu minestasin, niimoodi pööreldes. Ja siis ma ärkasin üles. Aa ja siis oli veel üks, kus ma koostasin nimekirja, et millised unenäod olid tõsi ja millised mitte ja ma olin jumala kindel, et ma olen sel hetkel ärkvel. Ja siis ma ärkasin üles. CREEEEEEEEPYYYY....

Oh, uni ja see kõik on ikka nii nii põnev. Ma just enne googledasin midagi ja sattusin ühele megapõnevale lehele, milles kirjutati unest, lucid dreamingust(uuuuuuuuuu megapõneeeeev, see huvi sai alguse juba siis kui ma esimest korda Vanilla Sky'd vaatasin), ja noh üldasjadest nagu REMuni ja NREM uni, unehalvatus, millal me näeme milliseid unenägusid, igasugune teoreetiline jutt, no näiteks ajulained erinevate unestaadiumite ajal ja muu selline. Ma ei tea miks aga mulle on see alati nii nii palju huvi pakkunud. Tahaks seda kohe...Õppida, selle kohta rohkem teada saada või midagi. Sest tegelikult ei tea me (noh mina vähemalt) sellest ikka üldse suurt midagi. See on ju lihtsalt, noh...Selline loomulik asi. Me läheme magama, me näeme und, me ärkame. Tavaline ju. Aga miks ja kuidas ja millepärast.. Oh kui põnev.

Jah. Aga lõpp sellel lool.    

PS: I have 2 kroons hingetaga. Just so you know. Nohh kuu ON JU põhimõtteliselt läbi. On ju.

"EEEEE Reti, siiski mitte nagu."

"Noo...aga...põhimõtteliselt."

"Ei."

Like I said, I'm screwed.

Some girls are bigger than others...

Õuu rahvaaaas, õuuu peopleee.

Jah, ma tahaks küll siia midagi kirjutada, väga tahaks. A ma lihtsalt ei leia midagi märkimisväärset praegu, no tõesti.

Aa, kui nüüd hästi mõelda, siis TEGELIKULT meenub mulle küll üks väga VÄGA märkimisväärne juhtum tänasest päevast.

Või õigemini eilsest.

Noh, seda et.....

TIMMERMANN AND ANNU BECAME BFF'S!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

(YES, I STILL CANNOT BELIEVE IT EITHER!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!)

Mäletate kui ma rääkisin kuidas meie päeva tipphetk oli see, et ta NAERATAS meile??????!!!

KAKS KORDA!!!!!!!!!!!!!!

Ja siis sai Anna-Mai matas nelja.

Ja siis ta sai viie.

Ja Timmermann ütles talle ühe hea sõna.

Ja ühest sõnast sai kaks.

Ja kolm.

............

And yes, ma tahaks lihtsalt surmani Prometit järgi teha. Mul ei saa sellest kunagi kõrini...

SoomeAksentFeaturing SeverusSnape Featuring VahelPisutKõrgemTämber-"Mida te endale lubate?"-"Ma ei saa aru mis õigusi te endale võtate?"-"Ja eelmisest tunnist annab ülevaate..."-ImiDz Featuring lihtsalt HÄMA stiilis "Aga...Kool pole ju kohustuslik" versuS maaiLMA kõiGE IGAVAM konspekt KÕIGE igAVAMAs MAAilmAS KÕIge IgaVAma HääLEGA KÕIGE TÕSisEMa õpetAJA TUnnIS KORRUTAda KõiGE SuUUreMa  IGavUSega MIs ÜLDSE OLEmAS ON.

Sounds familiar?

Seems Like You've Met Sirje "Naine-Kes-Kunagi-Ei-Naerata" Promet!

Seriously. Ta pidas mulle PIKA(no tõesti pika) loengu sellepärast, et ma sõin kaks minutit enne tunni lõppu õuna.

Ta ütles, et ma ei saa ühtegi gümnaasiumisse. Kunagi.

Ja lõpulause oli midagi hästi dramaatilist. Kui keegi mäletab täpselt, siis kirjutage siia (PALUN!) aga see oli midagi sellist nagu "Saa inimeseks" või tegelt... Ma ei kujuta ette ka, mis lause see oli :D:D. Aga see oli HÄSTI teemaväline ja seosetu ja loll. JA dramaatiline.

Haaa, mulle meenus ka see luksumise teema. Noh kui ma ükskord kõige vaiksemal "Ja järgmisest tunnist annab ülevaate"-hetkel oma elu kõige kõvema luksu luksatasin. Sellel ajal kui kogu klass naeris, oli Promet NIIIIIIIIIII TÕSINE ja minus sügavalt, SÜGAVALT pettunud. KUIDAS ma küll võisin? Mis õigusi ma endale luban? No muidugi. Promet Will Be Promet.

Iu, miks ma kirjutasin terve postituse... ÕPETAJATEST!!!!!????

Nuu jah, kui läks nii siis läks.

--------------

Aa ja mainiksin ära oma SUmEdATE(või siis mitte nii sumedate) novembrikuu õhtute(või siis hommikute. või siis ka päevade) suure südamesõbra Blue Foundationi. Pure love.

TSÄU!!! OLGE VIKSID JA VIISAKAD JA HAVE A NICE LIFE MUIDU KAH!

Redobear.

After every party I die

Reedest nii palju et hakkan karsklaseks (i mean it) ja laupäeval (täna) leidis aset kõige kohutavam kogemus mu senise elu jooksul. Matus oli...Kirjeldan oma emotsioone selles järjestuses nagu need olid.

Lihtsalt kurb-tahaks et see läbi saaks-appi kirst on lahti-ma ei taha vaadata-ŠOKK!!-ŠOKEERITUD-MIKS TA SELLINE ON????!!!-SEE ON NAGU ÕUDUSFILM-HÜSTEERIAS-PAANIKAS-VÄRISEDES-NUTTES-LAHINAL NUTTES-MA EI SUUDA SIIN OLLA-tuim(7 tabletti hakkasid lõpuks mõjuma)-näljane.

Ma tõesti loodan, et ei pea midagi sellist enam kunagi nägema ja et selline nädal enam kunagi ei kordu.

Päikest!

Ja laulu koha pealt siis sellisteks päevadeks on Indigolapsed- Lumeingel repeat'i peal suhteliselt sobiv. Ta hääl on lihtsalt nii puhas ja siiras ning sõnad on lihtsalt võrratult, võrratult ilusad. Ta kuidagi paneb eesti keele nii maagiliselt kõlama, nagu olekski maailma kõige ilusam keel.

Uinuvate hingede ümber emban su vaikuse auru. Kullake, kas sa kuuled kuidas lumi langeb?

Fall into nothingness

Tsau!

Tuju? Mitte just parim, aga parem, seda kindlasti.

Laul? Blue Foundation- Bonfires.

Koht? Oma kodu, suures voodis suure paksu teki all.

Niisiis. About past days... Mis siis öelda? Koolis, mm... On ikka päris masendav, olgem reaalsed.

Noh, istutakse ikka Henri pildi juures, nutetakse ja süüdatakse küünlaid. Ollakse veel päris elutud, aga jah, asi on kindlasti parem. Eile oli päris kurb. Muusika tunnis hakkas õpetaja nutma ja siis ka...noh...mõned...teised...veel. See oli nagu niimoodi, et pidime laulma Youtubest (noh as usual), aga me lihtsalt ei saanud ühtegi laulu valida. Nagu mitte ühtegi. Kujutate ette või? Lihtsal eii saanud. Sest kõik laulud meenutasid midagi ja tõid mingeid seoseid. ERITI SEE VIIMANE!!! VÄGA HAIGE!!!!!

Ja noh siis me lihtsalt istusime vaikides ja omaette nohisedes terve tunni. Ja täna, meil...Okei, tegelt jah, aitab sellest nüüd.

Nii, but what about me? Mina sain Ipodi. LÕPUKS. Pisut veider värvitoon aga I don't mind. Ja noh, täna Prantsa tunnis mõtlesime, et kellel meie klassist on Ipodid ja hakkasime esimesest reast vaatama.

"Ipod, Ipod Touch, Ipod, Ipod, Ipod, Ipod, Ipod, Iphone, Ipod, Ipod, Appi....Okei tal pole, Ipod, Iphone, Ipod Touch, Ipod Touch" jne jne jne. Pigem küsida siis kellel EI OLE Ipodi.:D

Lõpuks oligi vist ainult 5-6 inimest kellel seda pole. Uskumatu.

Täna oli toidutund.:D See oli nagu mässiv-mässamine. Mingi "Ou, meie ahjuplaat varastati!!!!" "Ou Merka kallas meie taignakausi põrandale ümber!!!!!" "Ouu saate händlitud???" "EIII!!!!!!!!!!!" "Emmm eeeee, kuhu see peaks käima, DIANA-DIANA, kuhu ma selle valan??????" "Eee...Ma ei tea, mis asi see nagu on? Meil küll selline polnud...Või nagu, mis asi see peaks olema??" And so on and on and on (Annu kas sa mõtlesid ka just sellele:D:D:). Ja peale seda rushisime ansambli proovi. "Te haisete nagu...Šnitsel."

Yes we did, actually.

Ja ma tegin LAST.FM'i kasutaja.(tegelikult juba septembris, nii et see statistika mis seal on, on mu itunesi mingi suvest saadik kuulatud laulude põhjal, nii et ärge üllatuge kui te leiate sealt midagi, mis mulle praegu üldse peale ei lähe) Kui kedagi huvitab. ANYBODY????? ANYBODY??? ANYbody....anybod...y? annyy..bo-......(arglik-ära-vajuv-imidž-jyski-style)

Ja mainiks veel, et täna oli Mumford and Sons väga populaarne. Kõigepealt käpib Laura mu Ipodi ja on nagu Issaannnddd ma nagu ARMAASTTTANNN sedaaa, ma pole ammu mingisugust bändi niiii palju armastanud!!!!!!!! Ja ma avastasin selle tänu sinule!!!" Ja siis läheb üks tund mööda ja tuleb Pille ja on nagu "Mulle HULLULT meeldib üks laul aga ma ei tea mis selle nimi on..." "Aga ümise!" "Ma ei oska seda ümiseda ka..." "Aga PROOVI!" (ümiseb midagi ebamäärast) "Mumford and Sons- White Blank Page?"

"Ma ei tea..." (lasen talle laulu) "JAA!!!!SEEE!!APPI!!!!"

Pille ütleb:

ma vihkan ennast aga ma kuulasin reaalselt KOGU PÄEVA seda ühte laulu :D:D:D

Jah, selleks oli Mumford and Sons- White Blank Page.

TSAU! Täna on kolm Grey Anatoomiat. (muidu on kaks iga päev!!!) Don't miss. Nii et ma lähen nüüd.

(All we can do is) Keep breating

Duu-duu-tu-tu-tut-tu...Puhka rahus Henri Andreas.

Tänane päev oli lihtsalt...raske. Mul pole kunagi raskemat, nutusemat, kurvemat, kohutavamat, šokeerivamat...mida kõike veel koolipäeva olnud. Oleksite te vaid näinud mis täna seal toimus..Kõik kas vaikisid süngelt või nutsid hüsteeriliselt. Ja ma ei viitsi sellest siia isegi kirjutada...See on lihtsalt..

See ei jõua veel kohale, ja mul on tunne nagu ei jõuakski kunagi. Et inimene on ühel päeval, ta räägib ja naerab ja elab ja on õnnelik ja temast hoolitakse...Ja järgmisel hetkel poob ta ennast üles ja siis teda enam pole. Kuidas selline asi saaksi üldse kohale jõuda? Me ütleme küll neid sõnu, me ütleme "Puhka rahus" ja mälestame teda ja käime tema pildi juures ja nutame selle kõige pärast, aga...See pole meile kellelegi veel päriselt kohale jõudnud. Sellised asjad juhtuvad ju kuskil kaugel, mitte minu koolis, inimestega keda ma tunnen. Need juhtuvad Ameerikas, kaugel, kuskil teises koolis, kaugel-kaugel minust. Sellised asjad ei juhtu Henriga. Ja sellistel hetkedel ma mõtlen, et miks MIKS ometi miks ei võinud ma kordagi talle midagi head öelda, miks ma ei võinud temas head märgata... Nüüd tagasivaadates oli ta toredaim poiss maailmas. Oh, kui vastik on öelda "on" asemel "oli".  Miks miks miks miks?

Oleks on üks paha poiss küll.

Ja siis on veel need debiilikud, need JOBUD, need alaarenenud vastikud eluta, rõvedad-koledad-taktitundeta, ilma mingisugusegi austuseta tüübid, meie kullakallid klassivennad, kes teevad sellel samal päeval nalja...SELLISTE ASJADE KOHTA NAGU ENDA TAPMINE!!!!??? Mul pole lihtsalt sõnu.

Ja mäletate, ma rääkisin teile ju sellest filmist, rääkisin ju? Sellest "Minu Enesetapp"- filmist. Peale selle sama filmi vaatamist G5 filmiõhtul, sellel samal reedel läks täiesti purjus Henri-Andreas Vaiksoo koju, olles eelnevalt läinud lahku oma pruudist, ja poos ennast üles.

Mis maa see on?

M.A.S.H theme- Suicide Is Painless. Jah, kolmadat korda minu blogis.

Kes kurat mõtleb sellise laulu välja?

Jobu.

Never miss a beat!

TSAU!!!! Ma tulin siia ainult veidikeseks, et mainida ära paar asja:)

Ma muidu leian dubstepi veits... igava Või noh ma ei oskagi öelda, igav pole hea sõna, aga ma ei kuula seda eriti. Või tegelt, ma ei teagi miks ma seda ei kuula...See on kuidagi minust mööda läinud, ma pole selle vastu eriti huvi tundnud vms. Ainult mõningad üksikuid on mu itunesis.. Nii, milleni ma nüüd välja tahtsin jõuda on see, et NEED kaks remixi on täitsa normal beat'id. Vahelduseks on ju täitsa mõnus midagi muud ka kuulata:)

Blue Foundation - Eyes On Fire (Zeds Dead Remix)

Ellie Goulding - Starry Eyed (Jakwob Remix)

Kirjutaksin veel, aga pean õppima hakkama. Lihtsalt täna olen terve päeva Itunesit korrastanud, lauludele igalt poolt speissi säästa üritanud (panin kõik pildid ja asjad mis pole muusika oma teise arvutisse:D), PALJU uut muusikat avastanud, last fm'is chillind ja muud sellist.

Mainiksin ära ka maailma kõige lahedama Youtube' kanali mis ma leidsin. See on tõepoolest ELU avastus. Kui te sellest kuulnud pole siis checckkige kindlasti ära!!!!! See on... trummipõrin...

WATCHLISTENTELL. See on selline kanal, kust võib leida erinevate Inglismaa kas siis avastamata- või mitte nii avastamata talentide selliseid live esitusi Londoni ilusates paikades. Ääretult heahuvitavuusjapõnev muss, ilusad inimesed ja üldse see kvaliteet ja kõik, te armute nendesse kohe kui vaatate, nii et vaadake!!!:)

TSAU PAKAA!!!

Night. A friday night. Is the only thing that's left for my life

Ja siis sai fotokas tühjaks...

Nojah. Siiamaani rääkisid pildid enda eest. Ja see oli ainult algus, sest õhtu oli alles ees. Niisiis, nagu te piltidelt näha võisite, olime me väixxe crew'ga SooS. Kell võis olla mingisugune viie kuue vahel ja väljas oli imekombel täiesti MAAAGIIILINEEE valgus. Kõik oli oranž, kollane, päikseline, valge... Niisiis ei suutnud ma seda võimalust kasutamata jätta ja grabbisin keelust hoolimata profika endaga kaasa.What a good idea!! Istusime siis veidike korteris. Nagu tavaliselt, lollitati, mängiti kaarte, rolliti jointe, räägiti ja klõpsutati pilte. Kuna Anna-Mail ja Triinul olid õhtul plaanid juba ees (Annu sõbrantsi sünna Salvadoris), Sillu ei saanud vanematelt luba ja selgus, et mingisuguse Tairi(kes osutus üheks rämedaks jobuks) pidu, kuhu Brigitte, Pille ja Doris pidid minema, oli omadega KLOOGALE kolinud, siis olimegi me neljakesi kinda lostinud ja plaanitud (cmon KLOOGALE?????!!!). Või noh, kolmekesi, sest Brigitte oli haige ja poleks nagunii kauaks jääda saanud. 

Nii, kui kell sai seitse või midagi sellist, veenis Brigitte meid Pillega G5 filmiõhtule tulema. Väga huvitatud ma sellest küll polnud aga otsustasin et nooooo mis mul muud ikka teha on ja läksin kaasa. Kõndisime siis bussipeatuse poole ja äkki tabas meid mingi AgaTavaiiiTeemeÄRAAA-hoog ja kuhugi Kloogale minek tundus täiesti PerFect super TAVAIIKKSS teeme ära-superHea'ks ideeks, sest Pille isa JUHTUMISI oleks saanud meid sinna ära visata, sest ta läks ise ka Kloogale. Random, don't ask. Siis olimegi väga TAVAIII POHHUI ET ME MITTE ÜHTEGI INIMEST SEALT NÄINUD POLE JA ET SEE ON KLOOGAL JA TEGELIKULT OLEN MA ÜLDSE GETTERI JUURES TÜDRUKUTE ÕHTUL- TUJUS. Noh muidugi ilmneb sellistel hetkedel ka probleeme. Selgus, et Brigitte ema ei lubanud Brigittet sinna Kloogale ja kuna Brigitte oli ainus, kes sealt kedagi teadis, siis mõtlesime, et vaevalt nad oma nelja poisi-ja-ühe-tüdruku-peo-gängi kolme võhivõõrast girli tahavad. AGA, selgus et TAHAVAD!!!!! Rõõmsas tujus kiirustasime Reaalkooli. Ma räägiks sellest filmist väga pikalt ja laialt ja deebilt ja mittedeebilt ja räägiks ka neist kõikidest inimestest keda ma seal nägin (gag,reaal,pranzuzelyts, 21, tik- KÕIK 8-12 klassi tüübid. ja noh, enamus inimestest kellega ma suhtlen ja keda kasvõi nägupidi tean, KÕIK nad käivad põhiliselt nendes koolides, nii et otsustage ise), aga ma lihtsalt eiiii viiiitsiiii. Ma just seletasin seda kõike jontsik pontsikule, ja see venis VÄGGGAA pikaks. Aga noh, lühidalt kokku võttes oli see üks päris kole film.

Seal polnud midagi ilusat. See oli nii reaalne kui üks asi saab reaalne olla, midagi polnud ilustatud. 16-aastase süütu, loneri, friendlessi ja munnide vanematega poisi mõttemaailm(TA OLI NIIIII KENA JA ARMAS JA KUUM, KUIDAS TA SAI LONER OLLA???), igasugused rõvedused ja kena tüdruk, kellega ühendab neid see, et neil mõlemal on soov ennast tappa ja seda kõike filmida. Alguses oli see pigem naljakas ja mitte tõsiseltvõetav ja siis poolepealt muutus yberdeebiks. Tuli üks sündmus mida ÜLDSE kuskilt tulemas ei näinud. Ja kui ma siis kui see deebiks kätte läks, TERVE aeg nuttu NIIMOODI tagasi hoidsin, siis selle koha peal ma enam ei suutnud. Yes, I bursted into tears. Pisarad voolasid, aga vaikselt. Suutsin ennast vaos hoida. Aga see läks aina hullemaks. JA HULLEMAKS!!! SEE OLI KÕIGE KURVEM ASI EVER!!!!!!!!!!!! Ja siis kui üks peategelastest, kes sulle selle ajaga nii südamesse on suutnud pugeda, KÕIGE kurvemalt enesetapu teeb ja tema lover PAAR MINUTIT HILJAKS jääb, vot siis, VOT SEE OLI KOHT KUS MA TAHTSIN LIHTSALT NUTTA RÖÖKIDA!!!! KÕVASTI RÖÖKIDA!!!! Ma pole midagi NII kurba juba ammu näinud. JA OI EI, see polnud veel kõik!!!!!!!!! Mäletate, ma kirjutasin mingi eelmisel kuul või midagi ühest maailma kõige creepymast laulust, mida ma reaalselt KARDAN.... JAAAAA, SEE OLI SEAL, SELLE MAAILMAKURVEIMA KOHA AJAL!!!!(that suicide is painless, and brings so many changes...and I can take or leave it, if I please.....and you can do the same thing, if you please). Ja kogu selle jutu püänt on see, et MITTE KEEGI TEINE EI NUTNUD! Ma olin nagu WTF how can that be even possible??? Okei, ma saaks aru kui keegi ei nutaks sügavasti "Robin Hood"i lugedes (mina nutsin), aga SEE, see pole lihtsalt võimalik. Okei, ma rahunen. Aga, seriously guys?!!!

Jahh, nagu te näete, on see minu ettekujutus siis lühidalt paari sõnaga filmi kokku võtmisest:D:D.

Okei, postitus kisub liiga pikaks jälle, ÜRITAN siis lühidalt teha. (and that's not easy) Ühesõnaga peale filmiõhtut pidime Pille isa ootamise ajaks mingisuguse tegevuse leidma. (Pille isa pidi tulema kella 11'ks)

Ostsime igaksjuhuks veini, kui seal ei peaks juhuslikult juua olema(sellega on ka üks pikk lugu rääkida tegelt) ja läksime Pille poole. Tegime kohvi, vaatasime klassipilte ja kuulasime muusikat. JA siis kõige viimasel hetkel helistas see jobu Tairi ja ütles et ta ei taha meid sinna. OKEI SIIS!!! OKEI!!!! SERIOUSLY???!! Me olime nagu MINEKUvalmis. Ta ilmselgelt mängis seal nelja kuuma poisiga pudelit, olles ise paks tüüp alaväärsuskompleksidega:D:D(okei ma ei tunnegi teda at all aga juttude järgi) ja ilmselgelt tundis väikest konkurentsi or something...:D ÜHESÕNAGA olime me jälle lostind ja plaanitud. Mõtlesime siis mida teha ja lõpuks jõudsime otsusele, et korteris ikka midagi toimub ja läksime sinna. Oppa, leidsime eest mingi päris normaalse suurusega gängi. Olime rahulikult seal, rääkisime inimestega, jõime ja SIIS nad leftisid. JA ME JÄIME JÄLLE KOLMEKESI!!!!! Täiesti lootusetu. Mõtlesime siis et aa pohhui, kolmekesi võib ka lõbus olla. JA OLIGI!!!! Rääkisime-rääkisime-rääkisime(noh, pisut piinlik su ees Pille kui ma (ja ma tean et ma rääkisin) midagi lolli rääkisin..:D). JA olime HÄSSTTIII täis. Ja siis kui me seal HÄSTI täis olime, sadasid lambist sisse Annu ja Triin kahe Joosepiga, Anna, siis üks Rainer ja ka Hanna-Triin ja Alari. Kuulge, works for me. Väga väga lõbus oli isegi.

Ja täna vaevlesin ma suure pohmelli käes + unepuudus(neli tundi sleepi lasta....:(). Läksin siis saapaid ostma ja vaatan WTF kes mulle vastu tulevad- muidugi Pille ja Doris ja Getter:D:D. Ma isegi ei ürita enam imestada selle üle kui väike Eesti on. Valisime mulle saapad. Kõik olid tuimad ja väga pohmellised:D Õhtul tahtsin ka midagi teha aga emps ütles, et ta läheb ise välja ja ta mingi ei taha et Roob üksi kodus oleks....Nojah, polnud mingit mõtet vastu vaielda isegi...Ja nüüd ma siis istun siin ja kirjutan seda. Ja miks mul on jälle tunne, et see on üks hästi pikk postitus:D Mis teha, elu on huvitav!!!!!!!

Aa ja mind on terve päeva muusikalises mõttes saatnud Nelly Furtado. That's called nostalgia. Eiieii, mitte see Nelly Furtado- kes videodes väänleb ja Timbalandiga chillib, vaid see LIHTNE TÜDRUK kitarri ja blondide juustega, kes laulis selliseid laule nagu I'm Like a Bird ja Try... Why Do People Always Change Themselfes To Fit In...

TSAU!!