Ja noh... Kvaliteet on ikka kauniiiss kehhhhv. Aga noh, ehk elate üle.
Esimesed on akvarelliga, aga see viimane plätserdis on täna hommikul guaššiga tehtud.
Enjoy. Või midagi.
aprill 24, 2011
Mõned pildid veel
Mõtlesin, et paneks siia paar vanemat-uuemat tööd, mis ma selle vana canoniga just üles pildistasin:D:D
Ja noh... Kvaliteet on ikka kauniiiss kehhhhv. Aga noh, ehk elate üle.
Esimesed on akvarelliga, aga see viimane plätserdis on täna hommikul guaššiga tehtud.
Enjoy. Või midagi.
Ja noh... Kvaliteet on ikka kauniiiss kehhhhv. Aga noh, ehk elate üle.
Esimesed on akvarelliga, aga see viimane plätserdis on täna hommikul guaššiga tehtud.
Enjoy. Või midagi.
Reti katsetus esimest korda guaššidega OMA LÕBUKS värvida
Lihtsalt võtsin eile guaššid kätte ja proovisin midagi. Ja tulemus on siis selline. Või noh, mitte päris. SEST SEE FOTOKAS (minu kõige vanem canon, kõige väiksema ekraani, logiseva patareikoha ja officially KÕIGE halvema kvaliteediga EVER) MOONUTAB!!! AUSALT!!! Päriselus, ma ütleksin, on see natukene õnnestunum. Ohjah, kui hea on kõik fotoka süüks ajada eksole:D:D:D. Aga muidu... Eks noh, päris rahul olen isegi... Kuigi see kõik on lihtsalt üks suur suur värviplätserdis ja mitte midagi erilist. Aga jah, minulik.
Tuleb tunnistada, et guaššid polegi NII hullud, kui need alguses tundusid. Nii et jah, sorri guaššid, et ma teisse enne nii kurjalt suhtusin:D:D või midagi. Aga selle tegemiseks läks ikka terve tubli õhtupoolik. Including KORISTAMINE!!! SERIOUSLY, te oleksite pidanud nägema, milline tuba pärast välja nägi. JA MINA!!! Mu riided... Nägu, käed, jalad, JUUKSED!!! Ja mu UUED guaššid (mis on tänu minu VÄGA paksule värvikasutamisoskusele põhimõtteliselt otsakorral...:D) Ja kapp. (dangggg poleks vist pidanud siiski kapipealset värvisegamisalusena kasutama:D:D) Ja TERRVEEE PÕRAND. JA KA SEIN!!!! Sest mul pole ju oma töid kuskil mujal teha kui seina peal. Just freakkiinngg meisterdage mulle molbert already.
Anyone??? Anyone...
PS: See on A2 formaat mitte A3 nii et see on üsna-üsna suur.
Midagi vana head ka teile The Smiths- There Is A Light That Never Goes Out
Ja kellele sellega ei meenu Prantsusmaa, on...
Veidrik.
Tuleb tunnistada, et guaššid polegi NII hullud, kui need alguses tundusid. Nii et jah, sorri guaššid, et ma teisse enne nii kurjalt suhtusin:D:D või midagi. Aga selle tegemiseks läks ikka terve tubli õhtupoolik. Including KORISTAMINE!!! SERIOUSLY, te oleksite pidanud nägema, milline tuba pärast välja nägi. JA MINA!!! Mu riided... Nägu, käed, jalad, JUUKSED!!! Ja mu UUED guaššid (mis on tänu minu VÄGA paksule värvikasutamisoskusele põhimõtteliselt otsakorral...:D) Ja kapp. (dangggg poleks vist pidanud siiski kapipealset värvisegamisalusena kasutama:D:D) Ja TERRVEEE PÕRAND. JA KA SEIN!!!! Sest mul pole ju oma töid kuskil mujal teha kui seina peal. Just freakkiinngg meisterdage mulle molbert already.
Anyone??? Anyone...
PS: See on A2 formaat mitte A3 nii et see on üsna-üsna suur.
Ja kellele sellega ei meenu Prantsusmaa, on...
Veidrik.
aprill 19, 2011
The story of my life
| 1 |  | ||||
| 2 | | ||||
| 3 | | ||||
| 4 | | ||||
| 5 | | ||||
| 6 | | ||||
| 7 | | ||||
| 7 | | ||||
| 9 | | ||||
| 10 | |
| 1 |  |
Kind of says it all...:D Ja kui siia liita veel mu Ipodi-kuulamised, siis oi oi oi... Ma ei tea mis saaks. Aga see ävtsikas ju ei SCROBBLE'I!! (okei mitte nii dramaatiline siiski)
Aaa... Kes teist veel ei tea, siis ma käisin pühapäeval WHITE LIES'IL!!!
Aaa... Kes teist veel ei tea, siis ma käisin pühapäeval WHITE LIES'IL!!!
Mul pole sõnu. Mul tõesti pole sõnu. Šokeeritud. Kindlasti mu elu kõige kõige kõige KÕIGEM kogemus ÜLDSE!!!!!!! Esireas, TÄIESTI hullunud, TÕMBLEV, higine, sõnu lihtsalt täiesti mööda RÖÖKIMAS, hääl juba esimese lauluga niiiii ära karjutud, nuttev... Oh my gawd. HARRY MCVEIGHH!!!!!!!!!!! Lihtsalt nagu. Left me speechless. Täiesti.. lõpp lihtsalt. Ma pole elu sees midagi sellist kogenud. Seal lava ees oli no niiiiiiiiiiiii ELU-ON-KÕIGE-PERFECTIM-ASI-ÜLDSE tunne, et no... Hakkaks lihtsalt elukutseliseks festivalidel lava ees rokkijaks. Ausalt noh. Kui ma nüüd esmakordselt selle maigu suhu sain, siis... No suvel lihtsalt peab mingigi festival ära tulema. Tõsiselt.
Ohjah.
Aga esmaspäevast nii palju, et ma olin täiesti teadlik, et mu VHK VESTLUSELE kutsumise otsus iga hetk sinna kodulehel üles laekub... Ja ma ei care'nud üldse. Kuulasin White Liesi ja olin ülihappy. Ma ei teagi miks. Mingi seletamatu ekstaasi-rõõmu tunne oli terve päev, kuigi kogu mu loogika kohaselt oleksin ma lihtsalt MAAILMA KÕIGE NÄRVILISEM tüüp olema pidanud. Veider. Noh muidugi ma refreshisin iga minuti tagant oma teloga seda kodulehte(:D:D), aga... mingit erilist ou-nou-tunnet polnud. Sellist, et emmsemsemmsss-ma-võin-iga-hetk-teada-saada-kas-mu-life-change'ib-või-mitte. Aga tulemused polnud kehaliste ajal üleval. Ega ka Bio töö ajal. Ega ka söögivahekal. Ja.... Mitte ka ajaloos. Ja ka inkas. JA kahes matas... Selleks ajaks olin juba suhteliselt alrighty kunsti-inimesed-nüüd-võiks-nagu-juba-midagi-ette-võtta-vaikselt-sest-i'm-kind-of-freaking-out-over-here-y'know.......!!!!!!
Peale kooli, kui ma koju jõudsin, tahtsin kohe arvuti käima panna ja refreshima hakata. Aga mulle meenus suddenly, et täna on ESMASPÄEV which means BEN AND JERRY'S!!! Hellasin kohe empsule. Rääkisime veel tühjast-tähjast ja siis tüüp täiesti lampi "a sa mingi said sinna vestlusele ju...". Ma mingi... "WAAAATTTTTTTTTTTTT?????????!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!"
Ja see oligi kogu story. Mu niigi rõõmus tuju läks VEEEEEEEEL rõõmsamaks.
OEH!!! kui hea kui hea kui hea kui hea.
Ja vestlus on homme.
Mis on kind of creepy.
Ja värki.
Ja vestlus on homme.
Mis on kind of creepy.
Ja värki.
aprill 14, 2011
Escape myself
No vot täpselt selline orantsipea tahaks olla. Nagu ühele õigele Red'ile kohane. Mis te arvate? Aga mitte punapea. Orantsipea. Just täpselt selline nagu nendel piltidel. See oleks ideaalne. Nooo MIIIKKSS mikks mikks ma olen nii stupid??? Mul ju päris juuksed ongi pea-aegu sellist värvi nagu viimasel pildil. Oleks ainult natuke juuksuril rohkem punakamat lasknud sisse panna ja olekski perfecto. Aga ei. Mul oli ju see "olen väga-tume-tüüp" tuju. Ja veel kaks korda. (Facepalm...)
ajkdsjdasldlaksdlask. Ma tahan orantsipead tagasi!!! KOHE!!!! Ma ei jaksa enam seda väljakasvamist kannatada. Ausalt noh.
Mida ma peaksin selleks tegema? Täiesti tõsiselt nagu.
Kellelgi on selles vallas kogemusi?
Et peab mingi värvipesu tegema orsomething...?
Anyone?
Anyone...
Ilmselgelt on elu perfect kui sul on heledad juuksed.
aprill 13, 2011
Not a soul in the streetlights? This might be love
Kunagi ammu-ammu oli aeg, mil ma mahutasin kogu oma muusika ilusti ära oma 1GB mälukaaridesse Nokiasse. Siis tuli ZEN V-plusi aeg, kus mul oli lausa 2 võrratut giga, millega sain ka pikkkkaaaa aega hästi hakkama. Kui see otsad andis, oli natukeseks jälle muusika uues Nokias. Seekord juba 4gigase mäluka peal. Sain ka hakkama. Nüüd millalgi sain lõpuks Ipodi, kus ma olin natuke aega väga rahul oma 8gigaga. Ja nüüd lõpuks on koitnud see aeg, kus ma vaatan oma Itunesi ja... Kogu mu muusika ei mahuks ka 16gigasesse Ipodi. No hädapärast kuidagimoodi VÕIB-OLLA... Aga kuna seda kogu-aeg juurde tuleb, siis idontthinkso.
Ja mida ma tahan öelda, on see, et.... No FUCKING raske on see umbes 2000 laulu julmalt välja praakimine. FUCKING raske. Oleks siis mingi 1gigane see tyyp. Paneks love listi ja uuendaks seda kogu-aeg. Asi korras eksole. Aga ei, jumala eest, ei rohkem ega vähem kui 8 freakkiiiingggg giga.
Miks-oh-miks ei võiks Ipodile lihtsalt mälukaarte saadaval olla? (noo ma tean, et see tooks neile vähem raha sisse. no keegi ei ostaks siis lihtsalt neid megaamahukaid Ipode eksole... aga ikkagi!!!) Sellessuhtes on see minu väline kõvaketas ikka megaänxx asi. Kogu mu muusika, palju-palju filme, hooaegade kaupa sarju ja kõik pildid mahuvad ilusti ära... Ja oppaaaa- tubli 550 giga jääb veel alles ka! This is the life.
asdkasdklasldjaskdksdjlasjdlasjdaskldlksadlasdasldjk
Tahaks reedel veel ultramelanhoolilejasõprusepuiesteele minna ja siis tuleb pühapäev pühapäev pühapäev, millal on WHITE LIES!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
fakk kuidas tahaks mingile festivalile praegu minna.
Üldse selline tuju on, et läheks ja teeks ja esineks ja laulaks või hüppaks ja karjuks kuskil The Kooksi kontsertil lava ees ELU eest. Nagu...rokiks täiega. (armastan selliseid väljendeid). Aga tegelt ka noh.
Ooohhh kuidas ma armastan muusikat.
PSPS: see tänane muusikatund... "It can happen to anyone of us"-mussiõpsil-nostalgia-laulud-stiilis-what-if-god-was-one-of-us-ja-abba-one-of-us-is-trying-ja-see-poistebändi-südamlik-anyone-of-us... Hoiame kätest kinni ja oleme südamlikud poistebändi loverid vs ABBA-väristame-hääli-karjume-täiest-kõrist-IT'S MAAAAAAAAAAAAAGIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIC
MINE PERSE kui naljakas ja tore ja lõbus. Päriselt:D
Ja mida ma tahan öelda, on see, et.... No FUCKING raske on see umbes 2000 laulu julmalt välja praakimine. FUCKING raske. Oleks siis mingi 1gigane see tyyp. Paneks love listi ja uuendaks seda kogu-aeg. Asi korras eksole. Aga ei, jumala eest, ei rohkem ega vähem kui 8 freakkiiiingggg giga.
Miks-oh-miks ei võiks Ipodile lihtsalt mälukaarte saadaval olla? (noo ma tean, et see tooks neile vähem raha sisse. no keegi ei ostaks siis lihtsalt neid megaamahukaid Ipode eksole... aga ikkagi!!!) Sellessuhtes on see minu väline kõvaketas ikka megaänxx asi. Kogu mu muusika, palju-palju filme, hooaegade kaupa sarju ja kõik pildid mahuvad ilusti ära... Ja oppaaaa- tubli 550 giga jääb veel alles ka! This is the life.
asdkasdklasldjaskdksdjlasjdlasjdaskldlksadlasdasldjk
Tahaks reedel veel ultramelanhoolilejasõprusepuiesteele minna ja siis tuleb pühapäev pühapäev pühapäev, millal on WHITE LIES!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
fakk kuidas tahaks mingile festivalile praegu minna.
Üldse selline tuju on, et läheks ja teeks ja esineks ja laulaks või hüppaks ja karjuks kuskil The Kooksi kontsertil lava ees ELU eest. Nagu...rokiks täiega. (armastan selliseid väljendeid). Aga tegelt ka noh.
Ooohhh kuidas ma armastan muusikat.
PSPS: see tänane muusikatund... "It can happen to anyone of us"-mussiõpsil-nostalgia-laulud-stiilis-what-if-god-was-one-of-us-ja-abba-one-of-us-is-trying-ja-see-poistebändi-südamlik-anyone-of-us... Hoiame kätest kinni ja oleme südamlikud poistebändi loverid vs ABBA-väristame-hääli-karjume-täiest-kõrist-IT'S MAAAAAAAAAAAAAGIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIC
MINE PERSE kui naljakas ja tore ja lõbus. Päriselt:D
aprill 10, 2011
Tear-Tore-Torn
Eile sai siis üle pika aja oma muresid veiniklaasi uputada... Tore-tore.
Tore on ka see, et minuga samas majas asub pood, kust absoluutselt kõik 18-aastased-kui-ka-pisutpisut-nooremad oma veinipudelid ilusti kätte saavad... Tore pood, see Ülle pood, eks ole.
Aga eile oli...Naljakas ja tore girls night. Noh selline tüüpiline- koos hiiglaslike pokaalide, söögipoolise ja filmidega. Ja ilm oli ka no niiiii mõnna, et me lebotasime lihtsalt tükk aega vanalinnas lamamistoolidel ja võtsime päikest. Ja sõime burksi... Ja jäätist. Ja tegime pilte. Ühesõnaga, kõik on tore!
Ja ma avastasin, et ma kasutasin sõna "tore" siin postituses nii palju, et ma lihtsalt pidin kõik need tore'd paksudeks ja toredateks tegema ja kui ma nende paksuks tegemisega lõpetanud olin, kaotas sõna "tore" täiesti oma tähenduse... Ja mind hakkas kummitama hoopis mingisugune irregular verbs'i (rebima) "tore". Noh see TEAR - TORE - TORN. Ja ühesõnaga milleni ma tahtsin jõuda on see, et NÜÜD olen ma tõsiselt segaduses. Ehk siis... Kuidas hääldatakse sõna "tore"? Sest ma loen seda nüüd nagu [toor], british accentiga ja värki. Okei... Ma ajan lolli juttu:D Ja olen endiselt väga segaduses. Mis värk on nagu?!!
Endiselt kummitab tear-tore-torn... Jaa ma jään vait...............
Ja kevad on oranžide juuste aeg, nii et ma ei tea kas ma kannatan enam kuni nad ise oma oranži värvuse tagasi saavad või üritan mingit juuksevärvidega mässamist?
 |
| Juuni 2010 |
aprill 09, 2011
If I give you sugar, will you give me something elusive and temporary?
Kui keegi tahab teada kuidas mul kunstikatsetel läks, siis... Pss... Suhteliselt kohutavalt siiski.
Räägin siis täpsemalt. Eile millalgi, kui kell sai pool kaks, astusin uksest oma saja asjaga välja ja komberdasin bussi peale. Ma nägin suhteliselt koomiline välja, sest ma ei leidnud oma tööde jaoks A3 mappi ja need olid mul kõik lahtiselt käes. Teises käes oli mul rullikeeratud A2 paber ja üle õla rippus suur katkise lukuga täistopitud kott. See, kuidas ma ust lukku keerata üritasin, nägi suhteliselt naljakas välja... Ühesõnaga, niimoodi, ilma mingisuguse erilise tundeta, läksin bussipeatusesse, kus ootasin mõnuzzzaalltt.......15 minutit!!!! (WhaaT nr.40 KÄIB JU IGA 7 minuti tagant!!!!!) Ja kuna buss hilines, siis oli see no kohe mõnuzzzallt rahvast täis. Ma ei mahtunud pea-aegu isegi sisse. See bussisõit oli suhteliselt... Kohutav:D Mul kind of nagu polnud kuskilt kinni hoida.... Ja kõik mu tööd olid lahtiselt käes................ Nii et mõelge ise:D Aga millalgi ma komberdasin sealt välja ja läksin edasi...................................VIRRU!!!:D:D:D:D Mul oli vaja mapp osta.. Ja no paar väikest pintslit ka. Läksin siis tiimarisse ja arvake ära kas neil oli pintsleid ja A3 mappi? Ei olnud... Kuna mul aega suht nappis, lootsin et knopkast äkki leiab midagi. Ja juhuu, knopkas olidki toredad A3 mapid ja pintslid tublisti reas. Grabbisin need ja käisin veel toidukazz (ostsin tuimalt neli šoksi) ning kell pool kolm, olin täiesti Ready To Go! Sinna jõudmine oli ainult veidike probleemne. Mingi aeg helistas mulle Kata, kes ütles, et ta on vist õiges kohas, aga ei leia maja üles:D:D Joinisin temaga kuskil ja nii me seisime täiesti õige aadressi, Uus 19, ees ja ei teadnud mida teha... Sest see oli nagu suhteliselt...Lagunev maja, laguneva trepiga ja ainsa kasutatava ukse peal oli mingisuguse ilusalongi silt.:D:D:D Alright then... Seisime seal ja mõtlesime, mida edasi teha, aga siis nägime teisi eksleva pilguga mappide ja paberitega kunstitüüpe ja üheskoos leidsime me mingi ukse, kus oli peal silt "kunstikatsed"... Edasi läks väga labürindi imidžiks, sest me olime reaalselt mingisuguses vanas creepys pimedas majas, mis ei viidanud väga sellele, et seal võiks kool olla orsomething. Aga siltide (:D) järgi, jõudsime lõpuks mingisugusesse place'i, kus oli veel inimesi. Ja asi hakkaski pihta. Me ei suutnud tükk aega valida, millisesse tuppa minna ja millist natüürmorti valida, aga lõpuks maandusime oma värvide ja asjadega nii, et mina, Kata ja Hanna-Triin olime täpselt kõrvuti ja pidime maalima mingit asjandust, mille peal olid... Kolm mandariini, paprika, kaks maasikat, lillepott, kus kasvasid nartsissid ja mingi ÜLIIIIIIIIIIIMMMMMMMMMMM VEIDEEEEEEERRRRR metalne-sinine PIRNIDEGA purk.
Ohjah, ma väga ei imageninud, kuidas see kõik nüüd välja hakkab nägema...Aga tegin nii nagu teised- võtsin molberti, panin tublisti paberi teibiga sinna peale ja no lõpuks oli asi nii kaugel, et meile öeldi "ouu te võite nüüd pihta hakata". Emms... Mina, kes ma polnud elusees molbertil midagi teinud (vägaa mugav asi by the way:D) ja ühtegi natüürmorti kunagi lõpuni teinud, olin suhteliselt..."oookei....". Tegin visandi, mis tuli päris halb, sest ma ei realizenud sellel hetkel üldse, et ma pean vaatama kui kaugel need asjad üksteisest täpselt on, sest seal taga olid veel igast riidevärgendused ja asjad ning lõpuks kujunes nende tegemine väga probleemseks. Lõpuks võtsin värvid ja alustasin paprika maalimisega..:D Oi kui hoolikalt ma alguses üritasin, tükk aega tegin seda paprikat... Hakkasin siis mandariine värvima ja varsti realizesin, et ma ei oska väga niimoodi "korralikult" ja "realistlikult" kõiki neid väikseid korstukesi ja asju välja maalida ja mul polnud ka eriliselt peenikest pintslit nii et mõtlesin...Pohhui, teen nii nagu ma oskan.. Lohakalt, värve lambiselt ja julgelt pannes ja koledalt. Noh, vähemalt jään ma neile oma koleduse ja teistsugusema lähenemisega võib-olla meelde:D:D:D:D Sest kõik teised, kes seal olid... Noo täiesti pekkis... Nii realistlikult ja ilusti ja hoolikalt värvisid oma kõrvitsaid ja vaase. Tõesti... Nii palju kui mina nägin, polnud seal mitte ühtki inimest, kes ÜLIIIMEGAAAAAAAAAA hästi maalida poleks osanud. Kõik nad olid niiiiiiiiiiii head. Ma olin nende peale täiega kuri. Ma ju mõtlesin, et on ikka osad tüübid, kes näiteks POLE kunstikoolis käinud või midagi sellist. Aga ilmselgelt mitte. Sucks.
Olime juba kaks tundi seal maalinud ja muutusime suhteliselt väsinuteks. Vaatasime Kataga üksteise töid ja naersime... Hehe, suhteliselt hale-facepalm tunne tuli peale. Käisime vaatasime vahepeal teiste töid ja... Veel haledam tunne tuli peale. Ja siis muutus kõik hästi naljakaks. Iga asi, mida keegi ütles, oli naljakas:D SEE PIRNIDEGA PURK NOOO LIHTSALT MIDA KURADIT:D:D:D:D Aga kui nüüd mu pilti natuke tõsisema tooniga analüüsida, siis... Paprika oli enam-vähem, mandariinid ka. Ja lillepott ka suhteliselt. Aga TAUST ja see PURK............................................................ Väga, väga kohutav... Tõesti. Ma ei kujuta ette ka, mida nad sellest arvavad. TÕESTI ei kujuta. Aga noh, vähemalt sain ma elus esimest korda natüürmordi algusest lõpuni teha. Uus ja hea kogemus iseenesest.
Ohjah... Aga teise vooru, nagu nüüd selgus, saavad kõik kohe... Mis on vist hea, eks? Võib-olla läheb siis paremini. (kahtlen:D) Aga jah, now you know ja väljas on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ilus ilm, et ma lihtsalt pean midagi ette võtma.
TSÄU!