One day we're gonna live in Paris, I promise, I'm on it.

Guašš A2

Eks see maalimine jah.. Kind of addictive. Poleks arvanudki.
Ma avastasin, et mu viimased postitused ongi ainult pilte täis. Halb, väga halb. Ausalt, need on viimased:D
Homme või ülehomme vist saate mõne pikema postituse kah, ma luban.

jaaaaaaaaaaa MA SAIN VHKSSE SISSE!!! PARTYYYY!!!!!!

Passion Pit- Little Secrets

Mõned pildid veel

Mõtlesin, et paneks siia paar vanemat-uuemat tööd, mis ma selle vana canoniga just üles pildistasin:D:D
Ja noh... Kvaliteet on ikka kauniiiss kehhhhv. Aga noh, ehk elate üle.
Esimesed on akvarelliga, aga see viimane plätserdis on täna hommikul guaššiga tehtud.
Enjoy. Või midagi.

Reti katsetus esimest korda guaššidega OMA LÕBUKS värvida

Lihtsalt võtsin eile guaššid kätte ja proovisin midagi. Ja tulemus on siis selline. Või noh, mitte päris. SEST SEE FOTOKAS (minu kõige vanem canon, kõige väiksema ekraani, logiseva patareikoha ja officially KÕIGE halvema kvaliteediga EVER) MOONUTAB!!! AUSALT!!! Päriselus, ma ütleksin, on see natukene õnnestunum. Ohjah, kui hea on kõik fotoka süüks ajada eksole:D:D:D. Aga muidu... Eks noh, päris rahul olen isegi... Kuigi see kõik on lihtsalt üks suur suur värviplätserdis ja mitte midagi erilist. Aga jah, minulik.
Tuleb tunnistada, et guaššid polegi NII hullud, kui need alguses tundusid. Nii et jah, sorri guaššid, et ma teisse enne nii kurjalt suhtusin:D:D või midagi. Aga selle tegemiseks läks ikka terve tubli õhtupoolik. Including KORISTAMINE!!! SERIOUSLY, te oleksite pidanud nägema, milline tuba pärast välja nägi. JA MINA!!! Mu riided... Nägu, käed, jalad, JUUKSED!!! Ja mu UUED guaššid (mis on tänu minu VÄGA paksule värvikasutamisoskusele põhimõtteliselt otsakorral...:D) Ja kapp. (dangggg poleks vist pidanud siiski kapipealset värvisegamisalusena kasutama:D:D) Ja TERRVEEE PÕRAND. JA KA SEIN!!!! Sest mul pole ju oma töid kuskil mujal teha kui seina peal. Just freakkiinngg meisterdage mulle molbert already.
Anyone??? Anyone...

PS: See on A2 formaat mitte A3 nii et see on üsna-üsna suur.

Midagi vana head ka teile The Smiths- There Is A Light That Never Goes Out
Ja kellele sellega ei meenu Prantsusmaa, on...
Veidrik.

The story of my life

• Last 7 days

1		White Lies – Bigger Than Us			56
2		White Lies – Strangers			40
3		White Lies – A Place To Hide			37
4		White Lies – Death			33
5		White Lies – E.S.T.			26
6		White Lies – Unfinished Business			20
7		White Lies – From The Stars			19
7		White Lies – Streetlights			19
9		White Lies – Farewell To The Fairground			18
10		White Lies – To Lose My Life			13

• Last 7 days

1

White Lies

311

Kind of says it all...:D Ja kui siia liita veel mu Ipodi-kuulamised, siis oi oi oi... Ma ei tea mis saaks. Aga see ävtsikas ju ei SCROBBLE'I!! (okei mitte nii dramaatiline siiski)
Aaa... Kes teist veel ei tea, siis ma käisin pühapäeval WHITE LIES'IL!!!

Mul pole sõnu. Mul tõesti pole sõnu. Šokeeritud. Kindlasti mu elu kõige kõige kõige KÕIGEM kogemus ÜLDSE!!!!!!! Esireas, TÄIESTI hullunud, TÕMBLEV, higine, sõnu lihtsalt täiesti mööda RÖÖKIMAS, hääl juba esimese lauluga niiiii ära karjutud, nuttev... Oh my gawd. HARRY MCVEIGHH!!!!!!!!!!! Lihtsalt nagu. Left me speechless. Täiesti.. lõpp lihtsalt. Ma pole elu sees midagi sellist kogenud. Seal lava ees oli no niiiiiiiiiiiii ELU-ON-KÕIGE-PERFECTIM-ASI-ÜLDSE tunne, et no... Hakkaks lihtsalt elukutseliseks festivalidel lava ees rokkijaks. Ausalt noh. Kui ma nüüd esmakordselt selle maigu suhu sain, siis... No suvel lihtsalt peab mingigi festival ära tulema. Tõsiselt. 

Ohjah.

Aga esmaspäevast nii palju, et ma olin täiesti teadlik, et mu VHK VESTLUSELE kutsumise otsus iga hetk sinna kodulehel üles laekub... Ja ma ei care'nud üldse. Kuulasin White Liesi ja olin ülihappy. Ma ei teagi miks. Mingi seletamatu ekstaasi-rõõmu tunne oli terve päev, kuigi kogu mu loogika kohaselt oleksin ma lihtsalt MAAILMA KÕIGE NÄRVILISEM tüüp olema pidanud. Veider. Noh muidugi ma refreshisin iga minuti tagant oma teloga seda kodulehte(:D:D), aga... mingit erilist ou-nou-tunnet polnud. Sellist, et emmsemsemmsss-ma-võin-iga-hetk-teada-saada-kas-mu-life-change'ib-või-mitte. Aga tulemused polnud kehaliste ajal üleval. Ega ka Bio töö ajal. Ega ka söögivahekal. Ja.... Mitte ka ajaloos. Ja ka inkas. JA kahes matas... Selleks ajaks olin juba suhteliselt alrighty kunsti-inimesed-nüüd-võiks-nagu-juba-midagi-ette-võtta-vaikselt-sest-i'm-kind-of-freaking-out-over-here-y'know.......!!!!!!

Peale kooli, kui ma koju jõudsin, tahtsin kohe arvuti käima panna ja refreshima hakata. Aga mulle meenus suddenly, et täna on ESMASPÄEV which means BEN AND JERRY'S!!! Hellasin kohe empsule. Rääkisime veel tühjast-tähjast ja siis tüüp täiesti lampi "a sa mingi said sinna vestlusele ju...". Ma mingi... "WAAAATTTTTTTTTTTTT?????????!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!" 

Ja see oligi kogu story. Mu niigi rõõmus tuju läks VEEEEEEEEL rõõmsamaks.

OEH!!! kui hea kui hea kui hea kui hea.
Ja vestlus on homme.
Mis on kind of creepy.
Ja värki.

Escape myself

No vot täpselt selline orantsipea tahaks olla. Nagu ühele õigele Red'ile kohane. Mis te arvate? Aga mitte punapea. Orantsipea. Just täpselt selline nagu nendel piltidel. See oleks ideaalne. Nooo MIIIKKSS mikks mikks ma olen nii stupid??? Mul ju päris juuksed ongi pea-aegu sellist värvi nagu viimasel pildil. Oleks ainult natuke juuksuril rohkem punakamat lasknud sisse panna ja olekski perfecto. Aga ei. Mul oli ju see "olen väga-tume-tüüp" tuju. Ja veel kaks korda. (Facepalm...)

ajkdsjdasldlaksdlask. Ma tahan orantsipead tagasi!!! KOHE!!!! Ma ei jaksa enam seda väljakasvamist kannatada. Ausalt noh.

Mida ma peaksin selleks tegema? Täiesti tõsiselt nagu.

Kellelgi on selles vallas kogemusi?

Et peab mingi värvipesu tegema orsomething...?

Anyone?

Anyone...

Ilmselgelt on elu perfect kui sul on heledad juuksed.

Not a soul in the streetlights? This might be love

Kunagi ammu-ammu oli aeg, mil ma mahutasin kogu oma muusika ilusti ära oma 1GB mälukaaridesse Nokiasse. Siis tuli ZEN V-plusi aeg, kus mul oli lausa 2 võrratut giga, millega sain ka pikkkkaaaa aega hästi hakkama. Kui see otsad andis, oli natukeseks jälle muusika uues Nokias. Seekord juba 4gigase mäluka peal. Sain ka hakkama. Nüüd millalgi sain lõpuks Ipodi, kus ma olin natuke aega väga rahul oma 8gigaga. Ja nüüd lõpuks on koitnud see aeg, kus ma vaatan oma Itunesi ja... Kogu mu muusika ei mahuks ka 16gigasesse Ipodi. No hädapärast kuidagimoodi VÕIB-OLLA... Aga kuna seda kogu-aeg juurde tuleb, siis idontthinkso.
Ja mida ma tahan öelda, on see, et.... No FUCKING raske on see umbes 2000 laulu julmalt välja praakimine. FUCKING raske. Oleks siis mingi 1gigane see tyyp. Paneks love listi ja uuendaks seda kogu-aeg. Asi korras eksole. Aga ei, jumala eest, ei rohkem ega vähem kui 8 freakkiiiingggg giga.
Miks-oh-miks ei võiks Ipodile lihtsalt mälukaarte saadaval olla? (noo ma tean, et see tooks neile vähem raha sisse. no keegi ei ostaks siis lihtsalt neid megaamahukaid Ipode eksole... aga ikkagi!!!) Sellessuhtes on see minu väline kõvaketas ikka megaänxx asi. Kogu mu muusika, palju-palju filme, hooaegade kaupa sarju ja kõik pildid mahuvad ilusti ära... Ja oppaaaa- tubli 550 giga jääb veel alles ka! This is the life.
asdkasdklasldjaskdksdjlasjdlasjdaskldlksadlasdasldjk
Tahaks reedel veel ultramelanhoolilejasõprusepuiesteele minna ja siis tuleb pühapäev pühapäev pühapäev, millal on WHITE LIES!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
fakk kuidas tahaks mingile festivalile praegu minna.
Üldse selline tuju on, et läheks ja teeks ja esineks ja laulaks või hüppaks ja karjuks kuskil The Kooksi kontsertil lava ees ELU eest. Nagu...rokiks täiega. (armastan selliseid väljendeid). Aga tegelt ka noh.
Ooohhh kuidas ma armastan muusikat.
PSPS: see tänane muusikatund... "It can happen to anyone of us"-mussiõpsil-nostalgia-laulud-stiilis-what-if-god-was-one-of-us-ja-abba-one-of-us-is-trying-ja-see-poistebändi-südamlik-anyone-of-us... Hoiame kätest kinni ja oleme südamlikud poistebändi loverid vs ABBA-väristame-hääli-karjume-täiest-kõrist-IT'S MAAAAAAAAAAAAAGIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIC
MINE PERSE kui naljakas ja tore ja lõbus. Päriselt:D

Tear-Tore-Torn

Eile sai siis üle pika aja oma muresid veiniklaasi uputada... Tore-tore.

Tore on ka see, et minuga samas majas asub pood, kust absoluutselt kõik 18-aastased-kui-ka-pisutpisut-nooremad oma veinipudelid ilusti kätte saavad... Tore pood, see Ülle pood, eks ole.

Aga eile oli...Naljakas ja tore girls night. Noh selline tüüpiline- koos hiiglaslike pokaalide, söögipoolise ja filmidega. Ja ilm oli ka no niiiii mõnna, et me lebotasime lihtsalt tükk aega vanalinnas lamamistoolidel ja võtsime päikest. Ja sõime burksi... Ja jäätist. Ja tegime pilte. Ühesõnaga, kõik on tore!

Ja ma avastasin, et ma kasutasin sõna "tore" siin postituses nii palju, et ma lihtsalt pidin kõik need tore'd paksudeks ja toredateks tegema ja kui ma nende paksuks tegemisega lõpetanud olin, kaotas sõna "tore" täiesti oma tähenduse... Ja mind hakkas kummitama hoopis mingisugune irregular verbs'i  (rebima) "tore". Noh see TEAR - TORE - TORN. Ja ühesõnaga milleni ma tahtsin jõuda on see, et NÜÜD olen ma tõsiselt segaduses. Ehk siis... Kuidas hääldatakse sõna "tore"? Sest ma loen seda nüüd nagu [toor], british accentiga ja värki. Okei... Ma ajan lolli juttu:D Ja olen endiselt väga segaduses. Mis värk on nagu?!!

Endiselt kummitab tear-tore-torn... Jaa ma jään vait...............

Ja kevad on oranžide juuste aeg, nii et ma ei tea kas ma kannatan enam kuni nad ise oma oranži värvuse tagasi saavad või üritan mingit juuksevärvidega mässamist?

Juuni 2010